3SAABUMINE PRANTSUSMAALE

Ehkki Mary oli arusaadavalt ?revil, kui ta t?stis jala esimest korda Prantsusmaa pinnale, ei olnud ta kaugeltki ?ksi. Teda ?mbritses v?hemalt k?mmekond tuttavat n?gu. Ema oli isiklikult valinud v?lja tema saatjad, j?lgides, et Henri II esindajaid eesotsas Sieur de Br?z? ja tema kaaslastega oleks enam-v?hem sama palju kui ?otlasi. Esimestena nimetagem lord Erskine’i ja lord Livingstoni, kelle parlament oli valinud Mary ametlikeks hooldajateks, kui Marie de Guise pole tema juures. Edasi tuli James IV ebaseaduslik t?tar ja Mary ema l?him usaldusalune, leedi Fleming, kes oli m??ratud Mary guvernandiks ja juhtis kogu saatjaskonda kuuluvat naispersonali. Kogu aeg oli Mary juures ka tema vana lapsehoidja Janet Sinclair. Lisaks oli seltskonnas veel James V ebaseaduslik poeg ja Mary poolvend lord James Stuart, kes oli 17-aastane ja asus ?ppima Pariisi ?likoolis. See oligi arvatavasti esimene kord, kui Mary kohtus l?hedast sugulast, kes edaspidi etendas tema elus m??rava t?htsusega osa. Praegu s?itis ta Pariisi ja Edinburghi vahel edasi-tagasi, valmistudes justkui kirikutegelase karj??riks, tegelikult aga ainult oodates juhust, et astuda rambivalgusse.

Mary pruutneitsid ja ametlikud m?ngukaaslased olid tema neli parimat s?brannat: Mary Fleming, Mary Beaton, Mary Seton ja Mary Livingston, kellel oli ?hine h??dnimi Neli Marie’d. K?ik nad olid Maryga peaaegu t?pselt ?hevanused ning p?rit t?htsatest ?oti suguv?sadest ja said tema m?ngukaaslasteks siis, kui ema viis ta saarele Inchmahome’i abikloostrisse. Leedi Flemingi t?tar Mary Fleming oli veresidemete t?ttu veidi eelistatud ja Mary kohtles teda kui t?dit?tart ning pealegi paistis ta silma oma kiire taibu ja elur??mu poolest. Mary Beaton j?i ilu poolest alla ainult Maryle, kellega tal hiljem tekkis ?hine huvi kirjanduse ja luule vastu. Mary Seton, kes j?i Mary k?rvale peaaegu kogu eluks, oli kuulus kui soengutegija, kes oskas Mary punakaspruunid juuksed seada ja lokkida iga p?ev uudsesse soengusse. Ja lord Livingstoni t?tar Mary Livingston armastas eriti viibida vabas ?hus ja tantsida.

T?tarlaste h??dnimi oli tegelikult nali. Kolm Marie’d olid Prantsusmaal katoliiklaste hulgas v?ga austatud naised. Need kolm olid neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ja Kloopase naine Maarja, kes k?ik seisid Kristuse ristil??mise ajal tema risti juures. Mary oli kahtlemata uue testamendiga tuttav ja arvatavasti pidas seda igavaks, sest palju toredam oli kaaslastega m?ngida ja nii ta m?tleski selle h??dnime v?lja. See annab tunnistust jumalavallatust v?i koguni m?nev?rra p?hadustteotavast huumorimeelest, mille poolest Mary sai hiljem kuulsaks. Ei j??nud ka pika ja kurnava ?les?idu ajal m?rkamatuks, et Mary ei j?tnud pilkamata neid oma saatjaid, kes erinevalt temast j?id merehaigeks.

Niipea kui laevad Saint-Pol-de-L?onis randusid, saadeti Pariisi s?na, et Mary on tulemas. Henri II oli juba teinud korralduse, et k?ikides tema Saint-Germaini paleed ?mbritsevates linnades ja k?lades tuleb hoolikalt kontrollida, kas m?ni suurtel ?mberehitust??del osalenud m??rsepp pole kokku puutunud katkuga. Maryt pidid saabumisel tervitama tema vanavanemad, hertsog Claude de Guise ja Antoinette de Bourbon, kelle juurde saadeti seda teatama kuller. Teine kuller pidi ette v?tma pika teekonna ?le Alpide Torinosse, kus Henri II oli k?lastamas oma P?hja-Itaalias asuvaid garnisone, et teatada kuningale Mary saabumisest. Nii suure t?helepanu p?hjus oli asjaolu, et printsess pidi abielluma Prantsusmaa dof??niga.

Kui k?ik olid k?llalt puhata saanud, mahutati saabunute pagas vankritele ja need asusid teele Loire’i suudmes paiknevasse Nantes’i, kus kogu kraam laaditi Orl?ansi suunduvale j?elaevale. Haigus, arvatavasti maopeensoolep?letik, murdis mitu meest maha. Nii Erskine kui ka Livingston olid v?ga raskesti haiged ja neil kulus tervenemiseks mitu kuud. Mis veelgi halvem, Mary Setoni vend ehk le petit Ceton suri teel Angersi umbes 30 kilomeetri kaugusel Nantes’ist Ancenis’s verisesse k?hut?ppe. Mary ja tema saatjaskonna naised ei haigestunud v?ib-olla seet?ttu, et nad j?lgisid meestest rohkem, mida joovad. Kuninglikust soost ja aristokraatia hulka kuuluvate naiste puhul loeti normaalseks ettevaatusabin?uks, et neil oli pagasi hulgas pudelivett, mehed aga tarvitasid harilikult kohalikku veini ja ?lut.

Noore Setoni kurb saatus oli Maryle esimene kokkupuude inimese surelikkusega. P?rast matust l?ks seltskond tagasi laevale, et j?tkata retke l?bi lopsaka looduse ja tihedate metsadega Loire’i oru. Umbes teekonna selles kohas sai de Guise’ide poolehoidja Sieur de Br?z?, kes oli Mary ametlik saatja, k?su s?ita L?una-Prantsusmaale Guyenne’i, kus oli puhkenud talurahva rahutused soolamaksu vastu. Nii j?ttis ta Mary tema vanaema Antoinette de Bourboni hoole alla. Viimane oli reisiseltskonnale vastu tulnud ja juhtis selle n??d kodu poole.

Antoinette r??gib oma esmamuljetest Maryst oma kirjades. „Kinnitan sulle,” alustab ta, „et ta on oma vanuse kohta k?ige n?gusam ja tublim laps, keda sa eales oled n?inud.” „Tema juuksed on punakaspruunid, tal on hea kehaehitus ja arvan, et kui ta saab t?iskasvanuks, on ta kasvanud kauniks neiuks, sest tema nahk on ?rn ja valge.” Antoinette m?rgib, et t?druku n?gu on meeldiva kujuga, ise?ranis l?uaosa, mis oli k?ll v?ib-olla pisut liiga pikk. Kui k?itumisest r??kida, „on ta graatsiline ja enesekindel. L?ppkokkuv?ttes v?ime temaga olla v?ga rahul.” Hertsoginna lisab peaaegu varjamatu ?leolekuga, et teised Mary saatjaskonna liikmed, v?lja arvatud leedi Fleming, ei ole nii esinduslikud ja „isegi mitte nii puhtad nagu v?iks olla”.

Mary kavatseti viia Henri II laste juurde Carri?res-sur-Seine’i k?igest m?ne kilomeetri kaugusel Saint-Germainist, kuhu nad j??vad seni kuni lossi remonditakse. Mary j?udis Carri?res’i p?hap?eval, 14. oktoobril ja v?eti seisusekohaselt vastu. Selleks ajaks oli kuninglikus lastes?imes juba neli last: dof??n Fran?ois, tema ?ed ?lisabeth ja Claude ning noorem vend Louis, kes suri enne kaheaastaseks saamist leetritesse. Hiljem s?ndis veel neli last: Charles, Henri, Marguerite ja veel ?ks poeg, kes sai nimeks samuti Fran?ois.

Kuna Mary pidi j??ma elama koos nendega, tekkis probleem protokolli n?uetega. Kes peaks olema t?htsuse j?rjekorras esimene? Otsustati, et dof??n on esimene, kuna ta on meessoost ja Prantsuse troonip?rija. Aga kas peab Mary, kes on ikkagi kuninganna, olema t?htsam teistest, eriti printsess ?lisabethist, keda h??ti Isabeliks, kes oli kuninga vanim t?tar ja kolme ning poole aastane?

Henri II kaalus seda p?ris t?siselt. Otsusele j?udmisel oli palju suurem osa tema armukesel, kardetud Diane de Poitiers’l kui kuninga abikaasal Caterina de’ Medicil. Henri II koduse elu korraldus oli ebaharilik, aga kummaliselt rahumeelne. Caterina oli Urbino hertsogi Lorenzo de’ Medici t?tar ja paavst Clemens VII vennat?tar. Henri oli sunnitud Caterinaga abielluma oma isa Fran?ois I tahtel, sest ta vajas Medicite toetust Itaalia diplomaatias. M?lemad pooled olid abielludes k?igest neljateistk?mnesed, kusjuures tegu polnud seisusekohase abieluga. V?ib-olla p?hjusel, et Caterina oli sunnitud asuma t?itma oma abielunaise kohustusi ?ia silma all – Fran?ois heitis nalja, et n?gi Caterina pilgus „piigiv?itleja vaprust” – ei meeldinud talle seksida. Ta j?udis puberteeti hilja ja oli viljatu peaaegu seitse aastat. R??giti koguni abielu lahutamisest, sest d?nastiliste monarhiate ajastul oli sigimatust kuningannast v?imalik lahti saada. Caterina oli armukeste ja abielu t?histamise v?imaluse t?ttu v?ga haavatav kuni esimese lapse Fran?ois’ s?nnini.

Nende niinimetatud steriilsuseaastate jooksul oli Caterinale toeks just Diane, kes andis enesele aru, kui kasulik on s?ilitada status quo ja kui kahjulik on, kui tuleb uus ja v?hemleplik abikaasa. Diane sundis Henrid veetma rohkem aega Caterina voodis. Vastutasuks andis Caterina Diane’ile v?imaluse m?jutada Henrid. Selleks ajaks, kui Mary saabus Saint-Germaini, oli Diane’il koguni oma roll kuninglike laste kasvatamisel. 1546. aastal kuningliku lastes?ime eest vastutavaks m??ratud Jean d’Humi?res usaldas teda t?ielikult. Viimase abikaasa, Fran?oise de Contay ehk proua d’Humi?res, oli talle abiks ja s?ilitas selle koha ka p?rast mehe surma 1550. aastal, kui uueks juhatajaks m??rati endine saadik Roomas Claude d’Urf?.

Paar n?dalat p?rast seda, kui Mary saabus Carri?res’i, saatis Diane d’Humi?res’le m?rgukirja, t?psustades kuninga otsust seoses protokolliga. Sellega tunnistati Mary ees?igustatuks v?rreldes k?ikidega peale dof??ni ja ta jagas koos printsess ?lisabethiga maja parimat tuba. Peale selle pidi ta „k?ndima minu t?tardest eespool, sest tema abielu minu pojaga on kokku lepitud ja ka seep?rast, et ta on kroonitud kuninganna”.

Caterina de’ Medici n?gi Maryt esimest korda Saint-Germainis. Tema arvates oli t?druk kaunis ja elav: „Meie v?ikesel ?oti kuningannal tarvitseb ainult naeratada, kui k?igi prantslaste pead p??rduvad tema poole”. Hilisema suhtluse k?igus sai Caterinast Mary vastane, kusjuures selle motiiviks polnud niiv?rd armukadedus viimase v?lude p?rast, vaid soov kaitsta oma laste positsiooni ja kasvav hirm ning vaen m?juv?imsate de Guise’ide vastu. Seda vaenu Henri II elusoleku ajal kuidagi m?rgata ei olnud. Abielupaari ja armukese kooselu sujus erakordselt h?sti.

Mary v?eti ?ukonnas h?sti vastu. Tema poolvend, noor Longueville’i hertsog, kes ruttas teda Saint-Germainis erutatult tervitama, oli Maryst v?lutud. Ka Jacques de Lorges, kes oli juhtinud 1545. aastal ?otimaale saadetud v?ltsitud m?ntidega rahastatud abiv?gesid, kirjutas Marie de Guise’ile, et tema t?tar on nii „v?luv ja intelligentne, et pakub iga?hele, kes teda n?eb, suurt r??mu ja rahuldust”. T?trest r??kivate uudiste j?rele janunev Marie de Guise oli niisuguse teate ?le ??rmiselt r??mus.

9. detsembril j?udis Henri II Saint-Germaini tagasi. Ta oli juba tellinud ?helt kunstnikult k?ikide laste portreed, mis ta sai k?tte Neversis oktoobri l?pul ja nii sai ta Mary ?ra tunda ning tervitada teda nimepidi. Kui nad viimaks kohtusid, leidis kuningas, et Mary kombed on niisama laitmatud kui tema v?limus. „Ta on k?ige t?iuslikum laps, keda olen eales n?inud,” kirjutas ta vaimustunult tallmeister Montmorencyle. Sellest hetkest alates oli Mary, nagu kuningale meeldis korrata, „nagu tema enda t?tar”.

Mary deb??t toimus paar p?eva hiljem, kui tema onu Fran?ois abiellus Anne d’Este’iga, kes oli Ferrara hertsogi Hercules d’Este’i t?tar. Tegu oli s?rava seltskonnas?ndmusega, kuhu olid kutsutud ka Euroopa riikide diplomaadid. Selle ajal t?usis Henri II p?sti ja pidas k?ne, kus juhtis k?ikide t?helepanu „minu t?trele, ?otimaa kuningannale”, kes – nagu kuningas oli soovinud – l?ks dof??niga tantsima.

Mary oli juba ?ppinud tantsimist armastama ja oskas palju lihtsamate ?ukonnatantsude samme. Kui ta l?ks koos dof??niga tantsup?randale, vakatas kogu saal ja j?i neid j?lgima. See oli Mary esimene t?sisem proovikivi printsessina. N??d tuli tal oma j?igas t?rgeldatud kleidis, mis oli kaunistatud keerukate mustrite ja kalliskividega t?iendatud tikandiga, ning madalate kingadega sooritada keerukas sammude rida, mida ta oli viimaste n?dalate jooksul algul ?ksi sammhaaval muusika j?rgi ?ppinud ning seej?rel koos dof??niga leedi Flemingi valvsa silma all harjutanud. Niisugune tants ?ukonnas oli oluline eelsamm kihlusele, sest n?itas kogu ?ukonnale, et „armunud” on hea tervise juures ja nende luud-liikmed on igati korras. Tantsu l?puks oodati, et esinejad – ?ksk?ik kui vanad nad ka olid – vahetavad p?gusa suudluse.

Kuna Mary oli tulnud Prantsusmaale kihluma, oli Henril hea meel n?ha, et dof??n suhtub temasse h?sti. Fran?ois oli 1548. aasta j?ulude ajal peaaegu viieaastane, Mary aga kuuene. Henri kinnitas iseendale, et „esimesest kohtumisest peale said minu poeg ja Mary nii h?sti l?bi nagu oleks nad juba ammused tuttavad”.

Siinkohal on enamasti tegu soovm?tlemisega. Kuigi dof??n oli s?di ja intelligentne, polnud ta kehaliselt tugev. Juba nii noorena ei j?tnud ta Mary k?rval sobiva partneri muljet, sest kui t?druk oli oma vanuse kohta ebaharilikult pikk, siis Fran?ois j?lle liiga l?hike. Ja kui Mary oli heatujuline ning s?naosav ja ?estikuleeris elavalt, siis Fran?ois oli kohmakas ja kokutaja. Kui temast ja Maryst j?i mulje kui sobivast paarist, siis siin olid suured teened Diane de Poitiers’l. Juba mitu kuud oli ta ?hutanud proua d’Humi?res’d ?petama dof??nile elementaarseid flirtimisv?tteid. Proua d’Humi?res sai asjast aru ja kui tema hoolealuse esimestest edusammudest tuli juttu, kinnitas Diane talle: „Kui tahate kuningale heameelt teha, siis muudkui ?petage neid v?ikesi nippe poisile edasi.”

Marygi sai asjast ?igesti aru ning andis oma panuse. Ta sai intuitiivselt aru, et on oluline kohelda Fran?ois’d nii nagu meeldib tema uuele kuningast „isale” ja et parim viis talle meeldida, on p??da olla dof??ni s?ber, kasutades ?ukonnas juurdunud tavasid, kuidas armusuhteid v?lja n?idatakse.

See m?jus nagu v?lurohi. Nii tallmeister kui ka Veneetsia saadik pidasid Mary elegantset ja tagasihoidlikku k?itumist m?rkimist v??rivaks. Proua d’Humi?res’st innustatuna hakkas ka dof??n tundma huvi jahiretkede ja v?itluskunstide vastu. Mary onu Fran?ois kinkis talle spetsiaalselt tema jaoks valmistatud laste soomusr?? ja oma hoolikalt paberile pandud t?nukirjas kirjeldab dof??n ennast keskaegse „?ilsa r??tlina”, kes p??ab „v?ita kauni ja ausa daami, kes on teie ?et?tar, s?dant”.

Varsti p?rast j?ule tegi Antoinette de Bourbon Mary emale teatavaks kuninga seisukoha, et k?iki kuningapere lapsi hakatakse koos ?petama. See oli selge traditsioonide murdmine, aga Henri soov oli, et lapsed „harjuks ?ksteise seltskonnaga”.

?helt poolt m?tles ta t?epoolest nii. Tema soov oli, et Mary ja ?lisabeth, tema enda vanem t?tar, kasvaks ?les nagu ?ed ja et dof??n puutuks Maryga kokku sundimatus, ehkki kontrollitud ?hkkonnas. Teine, varjatud asjaolu seisnes selles, et Mary ?otlastest saatjaskond v?i v?hemalt sinna kuuluvad mehed, kippusid kujunema koormavaks. ?otlased polnud Prantsuse ?ukonnas kuigi populaarsed oma k?rgest positsioonist hoolimata, kuulusid nad ju kuningliku ihukaitse ehk garde ?cossaise’i koosseisu. Prantsuse ?ukonnaetiketi standardite j?rgi olid nad j?medakoelised ja tahumatud. N??d k?pseski Henril soov saata juba ?otimaal Mary teenistusse asunud ohvitserid tagasi kodumaale.

Keeleoskus oli esmane tegur. Esialgu oskas Mary ainult ?oti keelt ja peaaegu ?ldse mitte prantsuse keelt. See pidi kiiresti muutuma. Samuti kerkis k?simus k?ige selle maksumusest, sest Mary ema polnud m??ranud oma t?tre kaaskonnale t??tasu ja Henri ei soovinud rahastada k?ikide kuninglike laste majapidamiskulusid eraldi, kuna ?hiselt oli lihtsam oma eesm?rke saavutada. Uue elukorralduse kohaselt tuli k?ikidel r??kida prantsuse keelt ja t?ita protokolli n?udeid. Mary ja dof??ni saatjaskond ?hendati. Viimase ?ed ja nende teenijad paigutati samasse hoonesse luksuslikku korterisse koos Mary ja tema kammerneitsitega ning k?ik nad olid d’Humi?res’ ja tema abikaasa alluvuses.

Mary meessoost saatjad peale m?ne v?hese erandi t?rjuti k?rvale ja ka naiste poolel tehti muudatusi. Esialgu saatsid neli Marie’d Maryt igal pool, aga kui ta oli end sisse seadnud ja n?is end uues keskkonnas vabamalt tundvat, saadeti nad umbes kuue kilomeetri kaugusele Poissysse dominiiklaste kloostrikooli ?ppima prantsuse keelt, mist?ttu ka Mary oli nende ?raolekul sunnitud r??kima ainult prantsuse keelt. Isegi tema vana hoidja Sinclair tundis end t?rjutuna. Tema endine positsioon taastati, kui Mary ema tema kaitseks sekkus, aga tema soovi mitte s??a koos prantslannadega ei rahuldatud. Sinclair oli t?dinenud sellest, et teised teenijad ja kuningapere lapsed suhtuvad tema ?otlaslikku k?itumisviisi ?leolevalt. Palvetest hoolimata oli ta sunnitud elama ja t??tama koos inimestega, kelle Henri m??ras personali hulka, et hoolitseda tema t?tarde eest.

Peaaegu t?ieliku vastandina v?is leedi Fleming tunda end kindlalt. Ta oskas soravalt prantsuse keelt, oli ?otlasega abielus ja tema kohta arvati, et tal „on k?ik omadused, mida v?ib soovida”. Aga siingi oli varjatud asjaolusid. Pealtn?ha j?i mulje, et Mary ei saa hakkama ilma guvernandita, keda noor kuninganna justkui ei pidanud jagama teiste lastega. Niisiis sai Fleming ?iguse juhendada Maryt teenivaid naisi, ehkki see tekitas seoses kuludega vaidlusi d’Humi?res’ ja (hiljem) d’Urf?ga.

T?de seisnes aga selles, et kaunist ja meelast Flemingist oli saanud Henri II viimane armuke. Kuningas koguni kirjutas Mary emale, et Flemingit talle kiita. „Loodan, et hindate seda hoolt, vaeva ja suurt t?helepanu, mida minu sugulane leedi Fleming ilmutab p?evast p?eva meie v?ikese t?tre ja ?otlaste kuninganna isiku vastu,” m?rgib kuningas mitte just k?ige siiramalt. „Pean tema lapsi ja peret kindlasti alati meeles.”

?hel ??l ?llatas armukade Diane de Poitiers kuningat, kui too oli ?sja nautinud tema rivaali embusi. De Poitiers tegi stseeni ja s??distas Henrid ?otlaste kuninganna h?bistamises, kuna laskus armuaf??ri viimase teenijaga. Hiilides l?bi Mary ruumide kohtamisele armukesega ja sealt tagasi tulles olevat Henri seadnud kahtluse alla ka noore kuninganna maine.

Henri ei teinud Diane’i protestidest v?ljagi, aga nagu alati, j?i viimane s?na naisele. 1551. aastal j?i leedi Fleming lapseootele. Ta s?nnitas poja, Henri d’Angoul?me’i, mida peeti saatuslikuks veaks. See tegi kuninga armuloo avalikuks ja p?hjustas nilbeid kuulujutte. Diane asus otsekohe kuningliku perekonna head nime kaitsma ja p?lu alla sattunud Fleming saadeti otsekohe ?otimaale tagasi ning pidi j?tma oma t?tre, ?he neljast Mariest, Prantsusmaale maha.

Ehkki siin oli palju uut ja huvitavat, tundis Mary siiski oma lihase ema j?rele v?ga suurt igatsust. Aprillis 1550, kui oli lahus oldud juba peaaegu kaks aastat, r??mustas ta v?ga, kui kuulis, et ema kavatseb tulla talle k?lla. Mary r??m oli segatud kurbusega, sest tema vanaisa Claude, hertsog de Guise oli hiljuti Joinville’is p?rast kaks kuud kestnud haigust 54-aastasena surnud. Mary kirjutatud esimene ametlik kiri oli formaalne diplomaatiline soovituskiri Sieur de Br?z?le, kelle Henri II otsustas saata ?otimaale kurba uudist teatama.

Maryt peeti liiga nooreks, et osaleda vanaisa matusel, ja nii esindas teda asemik. Mary emal polnud samuti v?imalik kohale tulla, mist?ttu Mary ka pisaraid valas. „Kaotasin parima isa, keda ?ks laps on kaotanud,” ?elnud ta ema vennale Fran?ois’le, kes p?ris isa hertsogitiitli.

Marie de Guise otsustas k?lask?iku kiirendada ja valides s?iduks garderoobi, pidas ta n?u Diane de Poitiers’ga – kes oli alati olulisem moe m??raja kui Caterina de’ Medici – Saint-Germainis seoses leinaajaga kehtivate protokollin?uete ?le. Henri II hoolitses Marie s?idu korraldamise eest, hankides Inglise riigin?ukogust talle diplomaatilise passi, sest erinevalt t?trest polnud ema kuigi tugeva sisikonnaga ja kippus kergesti j??ma merehaigeks. Ta kartis pikka meres?itu ?otimaalt ja eelistas aeglasemat teekonda maad l?bi Inglismaa, nii et meritsi j?i l?bida ainult l?hike vahemaa Doveri sadamast ?le La Manche’i.

Ema plaanidest erutatud Mary saatis Antoinette de Bourbonile emotsionaalse kirja. Ta lihtsalt pidavat kirjutama, ?tleb ta selles, et ka vanaema saaks osa „sellest r??msast teatest, mida ma ?sja kuninganna k?est ema tulekuga kuulsin”. Kiirustades kirja l?petama j?i Maryl m?ni s?na vahele, aga asja m?te on selge. Ema k?llatulek „oleks mulle suurim ?nn, mida ma siin ilmas oskan soovida … Palun teid, madame, vahest peate v?imalikuks suurendada minu r??mu veelgi ja k?lastate mind peagi, seniks aga varute kannatust, nagu te olete alati osanud niisugustel puhkudel teha.” Mary oli kahe aasta jooksul omandanud prantsuse keele. Kiri oli stiililt rutakas, aga grammatiliselt laitmatu.

Mary ema k?lask?igul oli ka poliitiline eesm?rk. Henri II kavatses t?histada suurejooneliselt Inglise v?gede v?ljat?rjumist kindlustest ja garnisonidest ?otimaal ning Boulogne’i kindlustustest. Osalema pidi kogu ?ukond ja ka Henri kaugemad sugulased ning mingeid kulutusi ei peetud liiga suureks. Marie de Guise’ile ja tema ?oti kuningannast t?trele oli pidustustes ette n?htud keskne osa.

Mary ema ei tulnud ?ksi. Ta v?ttis kaasa peaaegu kogu ?oti ?ukonna, t?helepanuv??rsel kombel ka inglisemeelsed lordid, kes olid olnud aastaid Henry VIII ja Somerseti leeris. Tema eesm?rk oli ?heselt selge. Ta soovis tugevdada omaenese v?ljavaateid saada ainsaks ?otimaa asevalitsejaks – olid ju k?ik teised kandidaadid, nii prantsuse- kui ka inglisemeelsed, tunnistanud Haddingtoni lepingut – ja siduda ?likud n??d vana liitlasega. M?lema eesm?rgi saavutamisele aitas palju kaasa Henri II ?lim k?lalislahkus ja heldelt jagatud uued toetused.

Peamised pidustused leidsid aset Normandia pealinnas Rouenis oktoobrikuus. Rooma keisririigi eeskujul oli k?rghetk kuninga triumfaalne sissemarss linna juubeldava rahvahulga silme all selleks puhuks spetsiaalselt p?stitatud triumfikaare alt. Niisugune rituaal oli renessansiajastul klassikaline, aga teostati siin homeroslikus m??tkavas, v?idukate v?ejuhtide klassikalistesse mundritesse riietatud s?durid ja n?itlejad marssisid kuninga ja ?ukondlaste eest l?bi, kusjuures emaga kohtumisest ?li?nnelik Mary ja Marie de Guise istusid aukohal sinikuldses vaatepaviljonis Seine’i l??nekaldal.

Rongk?igu eesotsas liikus s?jatrofeedega koormatud triumfivanker, millele j?rgnes maaliline stseen, kus „?kssarved” – tegelikult spetsiaalse peaehtega valged hobused – vedasid vaatajate eest m??da Valois’de d?nastia s?jalisi v?ite s?mboliseerivad platvormid, kuhu olid kuhjatud ?otimaal v?i Boulogne’is vallutatud kindluste mudelid ja lipud. ?hel hetkel kehastus Henri II Hannibaliks, Kartaago v?ejuhiks, kes viis oma v?ed ?le Alpide Rooma vastu, kasutades selleks ka elevante, kes t?itsid oma osa rahvahulga ees v?ga h?sti. Paljud arvasid, et tegu on Pariisi r?ndloomaaiast toodud t?eliste elevantidega, aga tegelikult olid need puidust ja papjeema?eest ning ratastel ja neid l?kkasid edasi nende sees peidus olnud mehed.

J?rgmisena tulid Boulogne’is v?etud „vangid”, kes veeti l?bi t?navate ahelais. K?ige uhkemini kaunistatud parv oli reserveeritud stseenile, mis kujutas Henri II koos lastega. Kuningat oli kujutatud Rooma keisrina, keda ?mbritsevad j?reltulijad, kusjuures Prantsuse „keisrikrooni” hoidis tema pea kohal Zeusi t?tar ja toonase kangelasliku aja muusa Kalliope.

J?rgnes umbes 50 Brasiilia p?rismaalasteks grimeeritud m?lemast soost n?itlejat, kes marssisid l?bi t?navate ihualasti ja korraldasid siis kahe suguharu vahelise lahingu. Kogu stseenile, mis etendati vaateplatvormi ees, andsid v?rvi p?rismaalaste onnid, telgid, palmipuud ja metsloomad. P?rismaalased k?ttisid loomi, k?psetasid l?kkel toitu ja tegid kaupa Prantsuse garnisoni s?duritega. L?puks puhkes suur lahing, kus l?ksid k?iku vibud ja nooled ning mille l?puks p?letati kaotanud h?imu osmikud maha. See oli puhtakujuline massimeelelahutus, mis trumpas ?le k?ik eelmised, ja rahvas m?irgas vaimustusest.

Viimase vaatem?nguna etendati Seine’il „Prantsuse” ja „Portugali” s?jalaevade merelahingut, kus osalesid t?elised laevad, mille lastis olid ka vaadid p?ssirohuga. Meremehed tegid pauku t?elise suurt?kiga, aga arvatavasti ilma kuulideta. Paraku juhtus see, mida oli karta ja ?ks p?ssirohuvaat plahvatas, laev l?ks p?hja ja meeskond kaotas elu. J?rgmisel p?eval korrati kogu etendust asenduslaevaga, aga juhtus t?pselt sama lugu ja surma sai veel hulk meremehi.

Kogu etendus oli v?imas visuaalne manifest, milles keskne osa oli antud ?otimaale ja seet?ttu nautisid ?otlaste kuninganna ja tema ema eriti suurt t?helepanu. Henri II pidas ennast ?otimaa kaitsjaks, kelle v?idud t?id vabaduse ?otimaale ja Boulogne’ile. Pidustuste ?hendav teema oli dof??n. Just tema ja mitte Henri II ise oli see keskne kuju, kelle ?mber kogu misanstseen oli lavastatud, sest teda kujutati juba kroonitud ?otlaste kuninganna abikaasana. Ta oli tulevane ?otimaa ja Prantsusmaa kuningas ning kuna Mary v?is Tudorite d?nastia rajaja Henry VII lapselapselapsena pretendeerida ka Inglismaa troonile, v?is temast saada ka seaduslik Inglismaa kuningas. Seega oli ta kolmekordne troonip?rija. Mary abielu kaudu dof??niga oli Valois’de d?nastial v?imalus realiseerida oma potentsiaal ja rajada Prantsuse-Briti impeerium, mis ulatub Briti saartele ja siis juba ?le Atlandi Brasiiliasse, kuhu Prantsuse kaupmehed olid juba j?udnud ja ohustasid Portugali kaubandussidemeid.

Isegi see, et Henri II valis pidustuste kohaks Normandia, oli t?hendusrikas. Tegu oli ju Inglismaale l?hima provintsiga, millel olid ajalooliselt k?ige tihedamad sidemed Inglismaaga. Samuti oli see piirkond, kus de Guise’id kogu aeg suurendasid oma maavaldusi ja leidsid poolehoidjaid. K?ige selle valgusel oli niinimetatud Prantsuse-Briti projekt lihtsalt nende plaanidest k?ige hulljulgem. Hertsog Claude de Guise oli v?lja m?elnud kava, kuidas suurendada oma suguv?sa t?htsust Valois’de d?nastia v?imu all olevas riigis. N??d oli ta surnud ja tema pojad pidid selle kava ellu viima.

Kogu projekt toetus Maryle. Henri II loogika l?htus d?nastia huvidest. Henry VIII testament m??ras troonip?rimise korra Inglismaal. Kui Henry VIII ainus ellu j??nud poeg Edward VI sureb p?rijateta, siis l?heb p?rimis?igus kuninga testamendi kohaselt naisliinile. Niisiis oleks Edwardi v?imup?rija tema vanim ?de Mary Tudor ja kui temagi peaks lastetuna surema, siis tema noorem ?de Elizabeth Tudor.

Katoliiklaste arusaama kohaselt oli aga Mary Tudori seaduslik p?rija ?otlaste kuninganna Mary. Nende arvates oli Elizabeth ebaseaduslik laps. Tema ema oli Anne Boleyn, kellega Henry VIII oli abiellunud, kui tema esimene naine Catherine Arag?nist oli veel elus. Paavst ja katoliku kirik ei tunnistanud Anne Boleyni Henry VIII seadusliku abikaasana, nimetades teda konkubiiniks. Henry ise oli temast lahti ?elnud, lahutanud temast ja lasknud ta 1536. aastal hukata, Elizabeth aga kuulutati ebaseaduslikuks lapseks parlamendi otsusega, mida pole hiljem kunagi t?histatud. See j?ttiski alles v?imaluse kuulutada ?otimaa kuninganna Mary troonin?udlejaks, ehkki Henry VIII p??dis just nimelt seda v?imalust takistada.

Henry oli alati arvamusel, et testamendiga saab ta kehtestada troonip?rimise korra ja sellega v?listada Stuartite p??dlused ning ta uskus, et ongi asja nii korraldanud. Ta oli veel t?psustanud, et kui k?ik tema lapsed surevad j?reltulijateta, siis p?rivad trooni tema noorema ?e Suffolki hertsoginna Mary lapsed. Henry oli Greenwichi lepingu t?histamise p?rast ?otimaa peale nii vihane, et pani Stuartite liinile veto. Tegu oli kalkuleeritud ninanipsuga.

Ehkki parlament kiitis Henry lahenduse 1544. aastal vastu v?etud kolmanda p?rilusseadusega heaks, toetus see siiski ?hele m?rkimisv??rsele asjaolule. Kui troonip?rimis?igust oli v?imalik edasi anda ka naisliini m??da, siis tulid m?ngu ka Henry vanema ?e Margaret Tudori j?reltulijad. Mitte keegi, kes pidas silmas troonip?rimise korda, ei saanud j?tta t?helepanuta Margareti esimest abielu ?otimaa kuninga James IV-ga. Nende poja James V t?tar oli ?otimaa kuninganna Mary, kes oli ?htlasi Margareti lapselaps ja Henry VII lapselapselaps.

Mary v?ljavaade n?uda endale Inglise trooni oli k?igest v?ike tume pilveke silmapiiril seni, kuni Edward VI v?i Mary Tudor olid veel elus, sest nende ?igused troonile olid v?ljaspool kahtlust. Aga v?rreldes Elizabeth Tudori ?igustega olid Mary v?imalused v?hemalt sama tugevad. ?ksnes kolmandast p?rilusseadusest oli v?he, et kaitsta Elizabethi ?igust troonile, aga Henry VIII oli katkestanud suhted paavstiga k?mme aastat enne kui k?nealune seadus vastu v?eti, ehkki katoliiklased, kes ikka veel moodustasid ?lekaalukalt suurema osa Inglismaa elanikest, skismaatilise parlamendi kehtestatud seadust ei tunnistanud.

P?rast triumfaalseid pidustusi ja tugevat toetust de Guise’ide ambitsioonidele viibis Marie de Guise Prantsusmaal veel ?le aasta, oli t?tre juures Pariisis ja Saint-Germainis, Joinville’is ja Blois’s ning viis seej?rel oma ?otlastest saatjaskonna rings?idule m??da riiki. Rings?it oli sama v??rikas kui kuninga oma ja tema ?oti saatjaskond oli ilmselt ?snagi kurnatud, aga mis palju t?htsam, see j?ttis neile s?gava mulje. Pealegi olid nad n??d kindlasti ka m?rksa rikkamad, sest Henri II polnud kunagi varem olnud nii heldek?eline kui enne seda ja kulutas ajavahemikus 1548–1551 oma Prantsuse-Briti projektile viis miljonit liivrit ehk viis korda rohkem kui Fran?ois I kulutas ?otimaa asjade ajamiseks kogu oma v?imuloleku aja jooksul.

Rings?idu katkestas melodraama, mis l?ppes traagiliselt. Aprillis 1551 paljastati Amboise’s vanden?u eesm?rgiga m?rvata ?otlaste noor kuninganna. ?ks p?rast Saint Andrewsi lossi piiramist prantslaste k?tte vangi langenud ?otlane otsis v?imalust k?tte maksta. Ta muutis nime ja astus ?oti kaardiv?kke ning sai juurdep??su kuninglikesse ruumidesse, kus kavatses teha Maryle atentaadi, ostes selleks ?ra tema koka, et too m?rgitaks Mary tema lemmikmagustoidu, k?psetatud pirnidega. Keegi aga lobises midagi ja vanden?u paljastati. Peamine vanden?ulane p??ses p?genema, l?ks k?igepealt Iirimaale ja sealt ?otimaale, kus aga tabati ja saadeti tagasi Prantsusmaale, et ta seal kohtu alla anda ja hukata. Mary kas ei saanudki sellest teada v?i ei lasknud end niisugusest napist p??semisest h?irida, tema ema mure oli aga nii suur, et ta haigestus ja pidi heitma voodisse.