1ESIMENE AASTA

Mary Stuart s?ndis k?ige k?lmemal talvel. Lumevaip kattis maad ja Inglismaad ning ?otimaad ?hendavad kitsad rajad ning looklevad teed olid t?iesti umbes. Kariloomad, kes suvekuudel r?ndasid ringi Kesk-?oti madalikul ja piiriala orgudes, konutasid oma madalates kivilautades. Tweedi j?gi, mis enamasti voolas Berwicki juures piiri idapoolses otsas raevutseva voona merre, oli kinni k?lmunud. Kui tavaliselt kulus ratsanikul viis v?i kuus p?eva, et toimetada t?htsad s?numid Edinburghist Londonisse, siis uudis Mary s?nnist j?udis Alnwickist Northumberlandis k?igest m?ni miili kaugusel l?unas asuvasse Berwicki alles nelja p?evaga.

Vasts?ndinu oli ?otimaa kuninga James V ja tema teise kuninganna, Marie de Guise’i ainus t?tar ning ka ainus elluj??nud p?rija. Ta s?ndis umbes kaksk?mmend seitse kilomeetrit Edinburghist l??nes Linlithgow’ palees reedel, 8. detsembril 1542.

Karm pakane vaevalt et h?iris palee loodepoolse torni kolmandal korrusel kuninganna ruumides elavaid asukaid. Hiljutised ehitust??d olid teinud Linlithgow’ luksuslikuks residentsiks. James V-l oli pillav maitse ja ta p??dis juurutada k?ige v?rskemat renessansiaja stiili. Palee aknad olid klaasitud, laed kaetud maalingutega, seinte kivi- ja puitosad kaunistatud kroone ja karuohakat kujutavate nikerdustega. Suures saalis ja umbkaudu k?mmekonnas kuningliku pere k?sutuses olevas ruumis leegitsesid kaminates puuhalud. K?ige peenemad flaami gobel??nid ja rikkalikult kullaga kaunistatud drapeeringud katsid kiviseinu, et v?ltida t?mbetuult.

Linlithgow koos Falklandiga Fife’is olid Marie de Guise’i lemmikelupaigad. Ta oli ise aidanud kujundada m?lemad paleed sarnaseks Prantsuse ch?teaux’ga. Vaevalt oli see eriline ?llatus, sest oli ta ju prantslanna ja lesestunud Longueville’i hertsoginna ning oma vanemate, de Guise’i hertsogi Claude’i ja tema abikaasa, Antoinette de Bourboni vanim t?tar. De Guise’id olid ?ks Prantsusmaa m?juv?imsamaid aadlisuguv?sasid. Nende p?line elukoht oli Joinville Champagne’is, nende m?isaid olid t?is pikitud k?ik strateegiliselt t?htsamad piirkonnad P?hja- ja Ida-Prantsusmaal.

Marie de Guise’i esimese abikaasa, Louis d’Orl?ansi, Longueville’i hertsogi suguv?sale kuulusid suured m?isad Loire’i ?mbruses, mist?ttu ta tundis renessansiaegseid paleesid v?ga h?sti. Ta v?rdles Linlithgow’d t?nu selle elegantsele arhitektuurile ja maalilisele ?mbruskonnale Loire’i lossidega, mida kasutas Prantsusmaa kuninglik perekond, kui ei viibitud Pariisi l?hikonnas. Nii nagu Loire’i juveel Chenonceaux, oli ka v?ike Linlithgow’ palee osaliselt ?mbritsetud veega. V?lism??rid seisid poolringikujulisel k?nkal, mille p?hjaosa ulatus j?rve ja siit avanes vaade p?ha Miikaeli koguduse kirikule ja l?unasse j??vale Linlithgow’ linnale.

Mary Stuart s?ndis ajaloo murdepunktis. K?igest kahe n?dala eest, 24. novembil olid tema isa v?ed saanud inglaste k?est l??a Solway Mossi lahingus. Inglismaa oli ?otlaste vana vaenlane. Kahe naabri suhted l?ksid tuliseks p?rast seda, kui Edward I kuulutas end ?otimaa feodaalisandaks ja ?ritas 1290. aastatel ?otimaad annekteerida. ?otlased palusid abi prantslastelt ja paavstilt ning ilmutasid oma riigi iseseisvuse kaitsel ise suurt patriotismi. P?rast 1296. aastat tuli viis v?i rohkemgi p?lvkonda kestnud vaenuperioodi jooksul tagasi l??a hulk inglaste sissetunge.

Kokkup?rked piiril olid normaalne n?htus. Otsene s?da oli erand ja paljuski seet?ttu, et tegu oli v?gagi ebav?rdsete vastastega. Inglismaa oli p?hjanaabrist palju rikkam ja v?imsam. Selle rahvaarv oli umbes 3,5 miljonit, ?otimaal oli see aga vaevalt 850 000. ?otimaa ainus m?rkimisv??rsem linn oli Edinburgh, kus elas ligikaudu kolmteist tuhat inimest. See oli parimal juhul viiendik Londoni elanike arvust. Makse ja v?gesid koguda oli Inglismaal tunduvalt kergem kui ?otimaal, sest riigi b?rokraatia masinav?rk oli paremini tsentraliseeritud ja k?suahel toimis t?husamalt. Tavaline lahing oleks peaaegu paratamatult l?ppenud ?otlaste h?vitava l??asaamisega.

?otimaal endalgi leidus piirkondlikku ebav?rdsust. Kolmandik kuni pool kogu elanikkonnast elas piiri??rsetel aladel ja ?oti m?gismaal, ?lej??nud aga j?ukamal ning kosmopoliitsemal Kesk-?oti madalikul. Kuningale olid n?uandjatena abiks parlamendi lordid, aga ehkki ?otimaa parlament esindas teoreetiliselt kogu riiki, kippus see pidama m?gilasi ja piirialade elanikke juhuseotsijaiks ja kurjategijaiks. ?oti m?gismaa klannid hoidusid ?lej??nud maast eraldi ja tegelikult oligi m?gismaa ning madaliku elanikel vaikiv kokkulepe ?ksteist vastastikku ignoreerida. Palju m?gismaalasi r??kis pigem gaeli kui ?oti keelt, mis s?vendas kultuurilisi erinevusi. Madaliku elanike keel oli tegelikult palju l?hedasem P?hja-Inglismaa asukate keelele kui ?ksk?ik missugusele m?gismaal r??gitavale keelele.

Poliitika k?is ?otimaal h?imup?hiselt: veresidemed ja sugulaste huvid andsid ?lekaalukalt tooni. Feodaalist ?liku taustaks oli tunduvalt pikema ajalooga klanni- v?i h?imujuhi autoriteet. Ustavus h?imlastele seadis ?oti ?likud m?nikord terveid suuri piirkondi h?lmavate alade etteotsa ja kujundas ka k?ikide tasemete v?imustruktuure. Koguni monarhia ise toetus nendele struktuuridele ja sellele, mida oli v?imalik ammutada kiriku toetusest.

Uuesti algasid sises?jad Briti saartel 1509. aastal Inglismaa troonile t?usnud Henry VIII ajal. Henry oli tugev riigijuht. Ta pidas ennast Inglismaa patrioodiks ja samuti suureks strateegiks. Tema ambitsioon oli alustada uus Saja-aastane s?da Prantsusmaa vastu ja h?ivata seal m?ningad alad. Eelk?ijatest olid tema suurimad imetlusobjektid Must Prints Edward ja Henry V, kelle v?idud Prantsusmaal t?id neile juurde nii valdusi kui ka mainet. Korduvalt p??rasid Henry VIII unistused tema n?uandjate pingutuste tulemusena s?ndinud plaanid pea peale. Aga s?da oli ju kuningate sport ja kui Henry soovis Prantsusmaalt midagi vallutada, pidi ta k?igepealt saama jagu ?otimaast, Prantsusmaa vanast liitlasest Inglismaa tagahoovis.

Laialt levinud v?rsireadki kinnitasid: „Kes tahab jagu saada Prantsusmaast, peab algust tegema ?otimaal.” Henry tsiteeris seda meeleldi ja viis need ?petuss?nad ka ellu.

T??pilisel kombel ei p?hjustanud ?otlaste l??asaamist Solway Mossi lahingus mitte niiv?rd inglaste t?iem??duline sissetung, vaid piirit?lid, kus k?ik l?ks traagilisel kombel valesti. Kaotuse p?hjus polnud Henry VIII pealetung, vaid James V otsus alustada kohta ja aega korralikult valimata suurt vastupealetungi.

Vastuseks Norfolki hertsogi juhtimisel tegutsevate Inglise v?gede sissetungidele saatis James oma armee r??stama Carlisle’ist p?hja ja ida poole j??vat vaieldava kuuluvusega ala, mida h??tigi vaidlusaluseks maaks. Tema v?ed ?letasid m??na ajal koolmekohas Eski j?e. Kui tagasi tuldi, oli t?usuaeg ja tuli j??da j?e ning raba vahele ootama. Arvuliselt v?iksema, aga parema distsipliiniga Inglise v?gi sundis ?otlased taganema ja nad j?id l?ksu. Umbes 1200 meest langes vangi, sealhulgas kaksk?mmend kolm k?ige t?htsamat ?likut ja m?isnikku, kes saadeti pantvangidena Londonisse ning pandi seal Towerisse.

James V-le oli see r?nk ps?hholoogiline hoop. Teda alandati s?jaliselt ja isiklikult, kusjuures h?bi oli seda suurem, et ta oli ise sel ajal turvalises kauguses ega juhtinud oma v?gesid. Asi polnud arguses. James oli vapper s?jamees, aga ta alahindas riske. Selle tagaj?rjel pudenes tema v?gi laiali. Tegu oli palju h?vitavama mainekahjuga kui see, mis sai kolmk?mmend aastat varem osaks tema isale James IV-le, kelle s?jav?e kihutas Flodden Fieldi all laiali sellesama Inglise v?ejuhi isa. M?lema kaotuse poliitilised tagaj?rjed – troonil pikka aega alaealine valitseja – olid t?pselt samasugused. Ent 1513. aastal j?id ?otlased alla v?itluses mees mehe vastu korralises lahingus ja surid austusv??rset surma, mitte nagu rotid l?ksus.

James V ratsutas Linlithgow’sse vaatama, kas abikaasa juba s?nnitab, aga l?ks peaaegu kohe Edinburghi ja seej?rel Falklandi, kus pidi heitma voodisse. On v?het?en?oline, et ta armastas oma naist, sest ta pidas palju armukesi. Aga ta hoolis v?ga oma lapsest ja tema ?kiline lahkumine viitab rohkem tema vaimsele seisundile kui perekondlike sidemete tugevusele. Ta l?ks v?ga tujust ?ra, kui kuulis, et s?ndinud p?rija pole poiss. Kaks tema noorukest poega olid surnud eelmisel aastal ja n??d p??rdusid tema m?tted kuningas Robert I t?tre ja Stuartite d?nastia rajaja Marjorie Bruce’i poole. Ta olla h??atanud: „P?rgut k?ll! K?ik l?peb nagu algaski. Asi algas naisest ja l?peb naisega.” V?i nagu ?tleb ?ks argikeelsem allikas: „K?ik algas t?drukust ja l?peb t?drukuga.”

James suri 14. detsembri s?da??l. Ta oli ainult kolmek?mneaastane, aga kannatas mitme kroonilise haiguse k?es. Liiderlik seksuaalelu – mille tagaj?rjeks olid kurit?bi (s??filis) ja endeemiast ehk paigustaudist p?hjustatud palavik – ning raske ?nnetus jahil olid tema immuuns?steemi n?rgestanud. Surmaeelsed s?mptomid, „kummaline oksendamine” ja „n?rk k?ht” viitavad d?senteeriale kui surma p?hjusele, mis v?is olla nakkusega vee joomise tagaj?rg. Muud v?imalikud p?hjused v?isid olla katk v?i koolera, mille ta v?is saada Atholli krahvilt, kellega James oli koos pummeldanud ja kes oli ise ?sja surnud.

Kui James V suri loomulikku surma, siis tema isa sai Floddeni lahingus salap?rastel asjaoludel surma. Ehkki j??b mulje, nagu oleks inglased ta lahingu k?igus tapnud, on v?hemalt sama t?en?oline, et tema m?rvas lahingu l?pus m?ni omaenese m?ssuline ?lik.

James IV poeg p?ris isa trooni seitsmeteistk?mnekuusena. N??d ajalugu kordus. Tema lapselaps Mary Stuart sai kuningannaks kuuep?evasena.

T?druk ristiti niipea, kui teda v?is juba viia k?lma v?lis?hu k?tte. Ta s?itis l?hikese vahemaa Linlithgow’ palee l?unav?ravast p?ha Miikaeli kirikusse lapsehoidja Janet Sinclairi s?les. T?druk sai nime Mary ema j?rgi, aga ka seet?ttu, et roomakatoliku kiriku kalendris on tema s?nnip?ev t?histatud kui neitsi Maarja eostamise p?ev.

P?rast ristimist ristimisastjas salviti Mary v?idmis?liga ja m?hiti spetsiaalselt selleks puhuks valitud valgesse Genova taftkangasse. Peaaegu kindlasti (sest nii oli kombeks kuninglike lastega talitada) viidi ta seej?rel suure altari ette ja leeritati, ehkki sakramenti sai ta esimest korda missa ajal alles siis, kui oli saanud ?heksa-aastaseks. Henry VIII k?tte j?udnud ettekande kohaselt oli ta „v?ga n?rk laps ega j?? t?en?oliselt ellu”. See ennustus ei l?inud t?ide ja t?nu tema ema vaprusele ei kandnud vilja ka varsti j?rgnenud kallaletungid Mary julgeolekule ja rahulikule elule.

James V surm k?ivitas terve keeruka, omavahel tihedasti l?bi p?imunud poliitika, religiooni ja kildkondadega seotud s?ndmuste ahela. Inglismaa ja Prantsusmaa v?istlesid omavahel ?lemv?imu p?rast ?otimaal, millest kujunes ettur kahe suurema riigi ja nende valitsevate d?nastiate v?itluses. Lapsena Mary ise nendes intriigides ei osalenud, seda enam aga keerles k?ik tema ?mber. ?ksk?ik mis seal ka ei toimunud, k?ige eesm?rk oli kas kindlustada lapskuninganna f??siline julgeolek v?i siis panna ta mehele m?nele Inglise v?i Prantsuse kuningliku perekonna liikmele. Niisugused mahhinatsioonid aitasid kujundada seda p?randit, mille Mary vanemana sai ja mis aitas tal t?iskasvanuna k?igele vapralt vastu seista.

Mary kujunemisaastatel oli alati tema suur eeskuju ema. Kui t?tar s?ndis, oli Marie de Guise elanud ?otimaal v?hem kui viis aastat, aga ta ilmutas suurt poliitikaalast taipu, ehkki ?ppida polnud sugugi lihtne. Marie m?tted p??rdusid kiiresti poliitika poole, nii et ta p??ras oma lahkunud mehe matuste korraldamisele minimaalselt t?helepanu.

Marie de Guise oli ebaharilikult pikka kasvu, punakaspruunide juuste ja peente n?ojoontega naine. Tal olid t?eliselt kuninglikud maneerid, esileulatuvad p?sesarnad, k?rged kaarjad kulmud ja k?rge laup. Huuled olid kergelt kokku surutud, nina tundus k?rvalt vaadates kergelt kongus. Hoiak oli aga enesekindel ja v??rikas; ta oli intelligentne ja t?helepanelik, heldek?eline s?prade ja poolehoidjate vastu, sundimatute – ehkki lihvitud – maneeridega, ?htviisi s?bralik nii endaga v?rdsete kui ka alamate vastu.

K?ik need olid de Guise’idele iseloomulikud jooned ja nii v?itis James V lesk kiiresti ?otlaste s?dame. Ta oli populaarne lihtrahva hulgas ja oskas s?titada k?igis tulist poolehoidu. K?ik needsamad jooned avaldusid hiljem ka tema t?trel, kes sarnanes emaga nii v?limuse kui ka iseloomu poolest.

Marie de Guise omandas poliitikategemise kunsti kodustelt. Suhteliste uusrikastena olid de Guise’id t?usnud Prantsuse ?ukonda t?nu sobivatele abieludele ja vaprusele s?dades. De Guise’idel olid Fran?ois I valitsemisajal l?hedased suhted triumviraadiga, kuhu kuulusid Prantsusmaa konnetaabel Anne de Montmorency, troonip?rijast dof??n Henri ja viimase kaunis ning elutark armuke Diane de Poitiers, aga nad olid samav?rd m?jukad tegelased ka katoliku kirikus. Hertsog Claude’i vend Jean oli k?rge vaimulik, kellel l?ks korda koondada oma v?imu alla ?heksa piiskopkonda ja kuus abtkonda. Talle allus ka Prantsusmaa t?htsaim, Reimsi peapiiskopkond, kuna sealses v?gevas gooti stiilis katedraalis krooniti Prantsusmaa kuningaid. De Guise’idel l?ks korda see nii-?elda kinnistada suguv?sale, andes peapiiskopkonna juba enne Jeani surma Claude’i teisele pojale Charles’ile, kes oli Lorraine’i kardinal ja v?ttis uue koha vastu juba neljateistk?mneaastasena.

Kokku oli Claude’il k?mme t?iskasvanuks elanud last, kes k?ik j?udsid riigis v?i kirikus k?rgele kohale. Kui Marie de Guise abiellus James V-ga, algas viiek?mneaastane ajaj?rk, mil tema suguv?sa sekkus j?uliselt nii ?otimaa, Prantsusmaa kui ka Inglismaa asjadesse. See juhtus nii p?hjusel, et 16. sajandil oli kombeks kinnitada diplomaatilisi liite abielulepingutega. Riikidevaheline poliitika keerles paljuski suguv?sade, laste ja p?rimis?iguse k?simuste ?mber ja d?nastiate puhul t?usid niisuguste asjadega seotud mured t?htsamaks kui usukuuluvus.

Marie de Guise m?istis oma rolli siin suurep?raselt. Ta asus kohe kaitsma oma t?tre s?nni?igust ja kindlustama Prantsusmaa ning ?otimaa traditsioonilist „vana liitu”. Ta oli harjunud t?itma oma kohust. Kahek?mne ?he aastasena oli ta Prantsusmaa ihaldusv??rseim lesk ja Fran?ois I valis isiklikult just tema asendama oma t?tart Madeleine’i, kes James V esimese naisena langes viirusnakkuse ohvriks k?igest paar n?dalat p?rast maabumist Leithi sadamas. Marie ei oleks tahtnud Prantsusmaalt lahkuda, aga au sundis teda seda tegema. Ta oli raskustega harjunud. Kolm tema viiest lapsest surid v?ga noorelt: ?ks poeg esimesest abikaasast (teine poiss, Fran?ois elas 1551. aastani) ja m?lemad Jamesi pojad.

P?rast abiellumist ?otimaale saatis Marie de Guise korrap?raselt kirju oma emale, Antoinette de Bourbonile. Viimane oli t?eliselt matroonlik kuju, kelle ees olevat aukartust tundnud isegi Prantsuse kuningas. Marie kirjad n?itavad, et ta kohanes uue eluga kiiresti. Ta leppis abikaasa truudusetusega – mees sigitas seitse, arvatavasti isegi ?heksa ebaseaduslikku last – ja kasutas aega, et kontrollida kuninglike paleede ehitust??de k?iku ning rajada aedu, kus ta kujundas Prantsusmaalt saadetud viljapuuistikutest kummalise kujuga vorme. Falklandi palee juures, kus Marie stiililised fassaadiparandused on t?nap?evalgi n?ha, j?lgis ta isiklikult t??de k?iku, ronides redelit m??da tehtut l?hemalt uurima enne, kui anda luba m??rseppadele t??tasu v?lja maksta. Tal oli oma prantslastest teenijaskond, sest oli t?iesti m?eldamatu, et temaga k?ige tihedamini kokku puutuvad teenijad oleks ?otlased: prantslased viskasid ?otlaste selja taga tihtipeale r?vedaid nalju selle ?le, kui vulgaarsed on viimased. Teenijaskond jumaldas teda ja p?rast James V surma p??dis nii m?nigi kuninga teenritest saada t??d Marie juures, sest ta maksis paremat palka kui keegi teine.

Formaalselt sai v?ike Mary ?otlaste kuningannaks sellest hetkest, kui suri tema isa. Tegelikult nii see ei olnud. Tuli ametisse panna asevalitseja ehk regent, kes valitseb seni, kuni Mary kuulutatakse t?isealiseks ja saab ise asuda v?imule. K?iki huvitaski eelk?ige see, kes v?lja valitakse, sest kuninganna oli veel pikka aega alaealine ja see asjaolu lausa kutsus ?nne proovima. Ise?ranis kehtis see ?otimaal, kus monarhia oli palju n?rgem kui Inglismaal v?i Prantsusmaal ja kuningav?im toetus seaduslikkuse ja korra tagamisel paljuski ?likute sugulussidemete v?rgustikule.

K?ige kindlam viis regenti valida oli sureva valitseja testamendist l?htudes. Kuigi James V polnud testamenti teinud – sest arvatavasti ta ei teadnud, et tema surmatund on nii l?hedal – koostati tema „viimane tahe ja testament” tema eest. Selle koostas Saint Andrewsi kardinalist peapiiskop David Beaton, kellel oli olnud kuningale v?ga suur m?ju ja kes oli kindlalt otsustanud ise v?imule j??da.

Beaton oli prantsusemeelse fraktsiooni juht ja protestantliku reformatsiooni ?ge vastane. N??d otsiski ta v?imalust, kuidas kuulutada Marie de Guise testamendit?itjaks ja saada ise koos kolme liitlasega „kuningriigi asevalitsejaks”. Eesm?rk oli j?uda ette tugevaimast konkurendist James Hamiltonist ehk Arrani krahvist, kes oli inglisemeelne ja esimene troonip?rija juhul, kui Mary peaks surema. Arran omalt poolt kuulutas valjusti, et Beaton on testamendi v?ltsinud, kuna James V olevat olnud juba poolenisti meelem?rkuse kaotanud, kui Beaton „sundis teda andma allkirja t?hjale paberile”, kuhu testament siis kirjutati.

?likud valisid Arrani asevalitsejaks, ehkki ta polnud kaugeltki ideaalne kandidaat. Parim, mis tema kohta ?elda sai, oli see, et ta oli elluj??ja. N?rk, k?hklev ja argp?ks ning peale selle veel erakordselt ahne. Beaton seadis Arrani valimise seaduslikkuse k?ll kahtluse alla, aga James II vanima t?tre lapselapsena oli tal t?ielik ?igus saada regendiks.

Ehkki Marie de Guise ei vaidlustanud Arrani m??ramist, suhtus ta temasse v?ga ettevaatlikult. Ta andis enesele aru, et Arrani eesm?rk pole niiv?rd kaitsta lapskuningannat, kui tegutseda iseenda ja oma suguv?sa huvides, ning ta tabas t?pselt m?rki, kui iseloomustas teda kui „kohtlast ja k?ige heitlikumat inimest maailmas, sest ?ksk?ik mida ta t?na ka ei otsusta, homme muudab ta meelt”.

Arranil kulus kuus n?dalat, et kolida oma uutesse paleedesse ja ?mbritseda end s?prade ja sugulastega, kes hakkasid saama head pensioni. ?ritades saada lepitust, nimetas ta Beatoni kantsleriks, mis oli ?ks t?htsamaid ameteid kogu riigis, aga m?tles leskkuninganna hinnangu paikapidavust t?estades kaks n?dalat hiljem ?mber ja lasi ta vangi panna.

Uus asevalitseja oli ?oti traditsioonidest ?dini l?bi imbunud. Ta andis enesele t?iesti aru, missugust osa etendab ?hiskonnas ja poliitikas v?givald. Ta haaras oma valdusse kiiresti k?ik James V lossid, v?lja arvatud Stirlingi, mis oli osa Marie de Guise’i kaasavarast ja ikka veel tema omand. Seej?rel, niipea kui ta tundis end k?llalt kindlalt, hakkas ta ?ha rohkem p??rama t?helepanu Henry VIII katsetele m?jutada ?otimaal toimuvaid s?ndmusi.

Henry kindel kava oli Prantsusmaa ?le kavaldada ja trumbata. Tema eesm?rk oli, et Arran aitaks inglisemeelsetel j?ududel ?otimaal prantsuse m?jud v?lja t?rjuda. Selleks kavatses ta ?ra kasutada ka Solway Mossi all v?etud pantvangid. Henry kavatses kuulutada Prantsusmaale s?ja. Tal oli juba kokkulepe oma peamise liitlasega Euroopas, Hispaania kuninga ja Saksa-Rooma riigi keisri Karl V-ga, et nad ?hendavad j?ud ja p??avad Prantsusmaa omavahel ?ra jagada.

Henryl oli ambitsioonikas plaan saada oma v?imu alla k?ik Briti saared. Loomulikult haaras ta v?imalusest kohe kinni, kui James V suri ja j?ttis kuningannaks vasts?ndinud lapse. V?imuletuleku algusest peale asus Henry, nagu ka Edward I taotlema ?otimaa feodaalisanda positsiooni. See eesm?rk oli tal alati silme ees. Hiljem, kui ta l?ks t?lli paavstiga ja katkestas Roomaga suhted, et saada lahutus oma esimesest naisest, Arag?ni Catherine’ist, l?htus ta juba teooriast, kus talle oli ette n?htud Inglise kiriku k?rgeima juhi koht, aga kus ta n?gi ennast ka kogu Briti saarte valitsejana.

Henry k?sitlustes seaduslikkusest ja ajaloost pidi ?otimaast, ehkki see oli iseseisev ja s?ltumatu riik, saama Inglismaa satelliit, ?ks juveele Henry impeeriumi riigi?unal. Niiviisi asusidki Tudorid ehitama oma Anglo-Briti impeeriumi ajal, kui Mary oli veel laps, ja see provotseeris prantslasi ?ritama panna alust Prantsuse-Briti impeeriumile.

K?igepealt vabastas Henry Towerist kaksk?mmend kolm ?oti pantvangi ja kutsus nad oma hiljaaegu valminud paleesse Hampton Courtis. Seal tuli neil k?lalistena osaleda suurejoonelisel j?ulupeol.

Enne kui lubada ?otlastel lahkuda, sundis Henry neid toetama oma v?imkonna laiendamise kava. K?ikidelt n?uti allkirja kohustusele saata oma lapskuninganna Inglismaale. Henry kavatses pidada Maryt enda juures ja kasvatada teda seni, kuni saab ta panna mehele oma pojale ja troonip?rijale abielust Jane Seymouriga prints Edwardile, kes sel ajal oli viieaastane poiss. Peale selle n?ustus k?mme k?ige t?htsamat pantvangi toetama Henry ?igust taotleda ?otimaa kuninga trooni, kui Mary peaks ootamatult surema.

M?rtsis 1543 saadeti Sir Ralph Sadler Henry saadikuna Edinburghi lepingu ?le l?bi r??kima. Keskne teema oli Mary abielu Edwardiga. T?druk polnud veel neljakuunegi, aga Henry m?tles seda t?iesti t?siselt. Niisugune tehing v?imaldanuks tal saavutada eesm?rgi ?heainsa sulet?mbega. Sadler, kes ei teadnud kuigi t?pselt, mida oodata, kohtus k?igepealt Arraniga Holyroodhouse’i palee aias Edinburghis. Ta leidis, et viimane on p?iklev ja halvasti ette valmistatud. Arran suhtus l?bir??kimistesse nii kitsarinnaliselt kui ?ldse v?imalik. Ta tahtis lihtsalt teada, mida k?nelused temale annavad. Ta n?udis meelehead ja h?vitisi ning lubadust, et saab j?tkata regendina, kui Henry saab oma tahtmise.

P?rast neid ebam??raseid k?nelusi s?itis Sadler Linlithgow’sse kohtuma Mary ja tema emaga. Ta tahtis Maryt ise n?ha, sest Henry esitas talle t?druku kohta kogu aeg k?simusi. Ema m?ngis kaasa, paludes lapsehoidjat „v?tta t?druk t?iesti riidest lahti”, et teda saaks igati uurida. Sadler h?pitas Maryt p?lve peal ja kandis ette: „Kinnitan Teie Majesteedile, et see on oma vanuse kohta tubli laps ja peaks t?nu Jumala armule k?ll ellu j??ma.”

Seej?rel v?ttis Sadler jutuks Mary kihluse Henry pojaga. Tema h?mmastuseks suhtus Marie de Guise asjasse soodsalt, pakkus oma abi ja kiitis koguni heaks inglaste kava viia Mary „julgeoleku huvides” Londoni. Tema reaktsioon oli Sadleri ootustega nii suures vastuolus, et viimane sattus esialgu lausa segadusse. Ta kahtlustas mingit t?ssamist ja tal oli ?igus. Marie de Guise ajas talle puru silma. Tal oli oma selge eesm?rk, mis n??d sai avalikuks. Kui Henry VIII tahtis allutada ?otimaa Inglismaale d?nastiatevahelise abieluga, mis teeks igaveseks l?pu prantslaste m?jule, oli Marie de Guise’i v?hemalt sama suur soov kaitsta Prantsusmaa ja de Guise’ide huvisid. Ja kui Arran p??dis Marie selja taga Inglismaaga l?bir??kimisi pidades tema t?htsust v?hendada, siis v?is ju Mariegi teeselda inglaste liitlast ning lasta Sadleril tunda end p?hjendamatult kindlalt ja t?rjuda seega k?rvale Arran, kes j??b nii kauaks ikka halvemasse seisu, kuni Mary pole f??siliselt tema valduses.

Marie de Guise’il oli k?llalt p?hjust kahtlustada Arrani, kes oli l?bi l?iganud k?ik tema ?henduskanalid Prantsusmaaga. Ta oli sokutanud Marie majapidamisse salakuulajad ja p??dis naise kirjavahetust oma k?tte saada. Siiski p??ses ?ks kiri l?bi. Antoinette de Bourbon oli saanud uudise oma t?tre probleemidest 10. juunil ja saatnud Fran?ois I ?ukonda oma poegadele s?na, et nood uuriks, kas oleks v?imalik mingeid surveavaldusi, et Marie de Guise’i aidata.

Beatoni arreteerimisele kiiresti j?rgnenud Arrani uued sammud olid m?eldud ??nestama prantsusemeelset leeri. Asevalitseja oli v?tnud n?uks olla Henry VIII liitlane. Kindlustamaks sidemeid Inglismaa kuningaga avaldas ta ?llatava deklaratsiooni, milles toetab Henry VIII otsust l??a Roomast lahku ja sulgeda kloostrid. Arrani tegu oli seda imelikum, et ta ise oli ikka veel katoliiklane, kes tunnistas paavsti v?imu, aga oli j?tkuvalt kaitseseisundis ?snagi v?rdselt jaotunud prantsusemeelsete ja inglisemeelsete j?udude vahel: k?es oli ?ige aeg riigip??rdeks.

Henry VIII saadikut Sadlerit v?ludes ja ?htlasi t?ssates n?itas Marie de Guise ennast osava poliitikuna. Tema peas oli k?psenud plaan. Ta peaks viima Mary puhkepaigana sobivast Linlithgow’st, mis aga ei suudaks piiramisele vastu pidada, talle endale kuuluvasse turvalisse Stirlingi lossi, j?rsu kalju tipus asuvasse peaaegu vallutamatusse kindlusse, mis oli ?htlasi k?llalt l?hedal rannikule, et taastada ?hendus Prantsusmaaga.

Ta oli juba saatnud ?he ustava teenri koos r?ivaste ja majapidamises vajalikku kraami t?is pakitud kirstudega Stirlingisse. J?rgnesid suuremad kaubasaadetised voodite ja m??bliga, h?bedaste ja muude lauan?udega, riidekraami ja kuivtoiduainetega ning niisuguste k??gis vajalike asjadega nagu potid, pannid ja praevardad.

Arran n?udis, et keegi ei tohi Linlithgow’st lahkuda. Marie de Guise ei teinud temast v?ljagi ja sooritas oma k?igud hiilgavalt. Ta oskas Sadlerit veenda, et Arran ei kavatsegi panna Maryt Inglismaale mehele. Arran kauplevat Inglismaale Mary l?unasse saatmise p?rast selleks, et saada h?vesid endale ja oma liitlastele, aga murdvat siis s?na ja j?tvat Mary ?otimaale vangi, p??des v?ita aega, kuni Henry VIII sureb, misj?rel kavatsevat ise haarata ?otimaa trooni. Marie de Guise soovitas Sadleril sellest k?igest Henryle ette kanda, aga mitte paljastada oma allikat, sest vastasel juhul oleks viimase ja tema t?tre elu ohus.

Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal t?hendas arutelu teemal, mis v?ib v?i ei v?i tulevikus juhtuda, kui ja millal kuningas peaks surema, t?sist kuritegu. See oleks justkui teinud tema surma t?en?olisemaks ja seda nimetati kuninga surma „kujutlemiseks v?i p?hjustamiseks”, mis oli osa riigireetmise puhul rakendatavast seadusest ja mille eest karistati surmaga. Sadler pidi seega Arranist eemale hoidma, kui too midagi niisugust kavatseb. Muidu oleks saanud teda ennast kaasosalisena s??distada.

Ja asi l?ks veelgi hullemaks. Arran, v?itis leskkuninganna, kavatseb panna Mary mehele omaenda pojale. Henry VIII peaks p??dma seda takistada ja andma Arranile k?su vabastada Beaton, kellele oli s??ks pandud testamendi v?ltsimist, aga kes peaks hoopis saama Arrani asemel asevalitsejaks. Erinevalt oma vaenlastest m?tleks kardinal „pigem rohkem sellele, mis on kasuks riigile”.

Tegu oli klassikalise blufiga. Marie de Guise tegi Arrani maha l?htudes oma negatiivsest hinnangust mehe iseloomule. Ta andis enesele aru, et on alustanud surmaheitlust oma t?tre hooldamis?iguse p?rast, ja otsustas kasutada Sadleri abi Mary turvalisel ?leviimisel Stirlingisse. Ja Sadler, kes n??d suhtus niisugustesse intriigidesse s?gava umbusuga ning oli asunud Arrani tooli k?igutama, lasigi end sisse vedada.

Oli teisigi p?hjusi, miks Sadler Marie de Guise’i kuulda v?ttis. Naise enda ema lobit?? Prantsuse ?ukonnas oli vilja kandnud. Fran?ois I oli otsustanud sekkuda. Ta kavatses n??d Henry VIII-le vastu astuda ja tema plaani Prantsusmaale tungida nurja ajada. Pariisis r??giti juba, nagu valmistuks hertsog de Guise s?itma ?otimaale. Talle olevat juba ?lesannegi teatavaks tehtud ja n??d oli Sadleril h?dasti vaja t?pselt teada, mis peaks juhtuma ning mida prantslased tegelikud kavatsevad.

L?ppude l?puks ei j?udnud hertsog kunagi ?otimaale. Fran?ois I m?tles ?mber ja saatis hertsogi asemel sinna pagulasena Prantsusmaal viibinud noore ?oti lordi, Lennoxi krahvi Matthew Stuarti. Sadlerile tegi see peaaegu sama palju muret. Prantsusmaa naturaliseerunud alam ja Stuartite suguv?sa ?he v?iksema haru esindaja Lennox olnuks parim regendi kandidaat, kui Arran ?nnestuks v?imult t?ugata. Lennox maabus aprillis Dumbartonis, tema suguv?sa iidses kantsis Clyde’i lahe p?hjarannikul ja l?ks kohe Marie de Guise’i jutule.

Viimane oli kujunenud asendamatuks tegelaseks. ?ksk?ik kas Sadler oli lasknud end tema keelitustest m?jutada v?i mitte, takistusteta juurdep??s Marie de Guise’i juurde oli igal juhul tema huvides.

Arran ?ritas algatust uuesti enda k?tte haarata. Ta tundis end ?ha rohkem ja rohkem sisse piiratuna, kui Lennoxi ?mber koondus r?hm (peamiselt) katoliiklastest ?likuid ja Beaton p?genes vanglast. Kuna Lennox oli n??d ?otimaal tagasi, hakkas Henry VIII kahtlustama vanden?ud eesm?rgiga r??vida lapskuninganna Mary ja viia ta ?ra Dumbartoni. Ta andis Arranile k?su oma v?ed kokku koguda ja viia Mary aega viitmata „turvaliselt” Edinburghi lossi.

Arran oli aga kahevahel. Ta tunnetas enda n?rkust ja oli aprilli l?puks Lennoxi kohalolekuga m?neti juba leppinud. Paljud tema liitlased olid olnud vastu Mary kihlusele Henry VIII poja ja troonip?rijaga. Sellega oli mindud liiga kaugele ja see tuli kasuks Lennoxile. Viimaks v?itis Arran Sadlerile: Inglismaa tingimused on nii arusaamatud, et „iga mees, naine ja laps ?otimaal on meelsamini valmis ?hel p?eval surema, aga ei n?ustu nendega”.

Henry VIII esitas n??d ultimaatumi. Kui Arran ei n?ustu inglaste d?nastiatevahelise liidu kavaga, tulevat tal hakata s?dima. Henry ?hvardused p?hjustasid ?geda pahameelelaine. 1. juulil 1543 sai ta siiski minimaalse h?vitise Greenwichi lepingu tingimuste n?ol. N?iliselt sai ta k?ik, mis tahtis. Mary pidi j??ma ?otimaale kuni saab k?mneaastaseks ja abielluma siis Inglismaal prints Edwardiga. Tema kaasavara pidi kinni maksma Henry ja selle suurus oli m?rkimisv??rne: 2000 naelsterlingit aastas, kusjuures see summa pidi automaatselt kahekordistuma, kui temast saab Inglise kuninganna.

?lej??nud osa lepingust oli kompromiss. Kuni abiellumiseni pidid Mary haridustee eest kandma hoolt ?otlased, v?lja arvatud see, et „tema eest parema hoolitsuse” nimel v?is Henry saata omal kulul Mary juurde elama ?he inglise aadlimehe koos abikaasaga v?i teisi kodu?petajaid ja muid teenijaid, aga kokku mitte ?le kahek?mne inimese. See klausel pidi tagama selle, et Mary oskaks ka inglise keelt, kuna tema emakeel oli ju ?oti v?i prantsuse keel.

Siiski pidi Henry tegema j?releandmisi. Ta soovis kiiret kokkulepet, et oleks v?imalik koondada kogu t?helepanu kavandatud sissetungile Prantsusmaale. Kiirustamise tulemusena avastas ta n??d, et on n?ustunud tingimustega, mis tagavad ?otimaale iseseisvuse. V?tmet?htsusega klausel kinnitas, et riik „s?ilitab endiselt nime ?otimaa kuningriik ja oma iidsed seadused ja vabadused”. Samuti n?udsid ?otlased, et kui abielu peaks olema lastetu, v?ib Mary p??rduda kodumaale iseseisva kuningannana. Sellega oli m?te Inglismaa ja ?otimaa d?nastiate liidust l?plikult maha kriipsutatud.

Marie de Guise r??mustas, l?ngad lepingus olid ilmselged. Arran aga oli n??d paanikas. Ta hoiatas Sadlerit, et v?ikest Maryt tuleb hoolega silmas pidada, kuna „hammaste tulek teeb talle pisut vaeva”. Isegi mitte Sadler polnud nii kergeusklik. Kirjas Henry VIII-le p??ab ta m?ista, mis peaks Arran n??d ?ht?kki tahtma kaitsta Maryt „nii nagu oleks ta tema enda laps”. Muidugi kartis Arran k?ige rohkem, et Mary v?idakse viia salaja Prantsusmaale ja kasvatatakse seal ?les t?druku ema sugulaste de Guise’ide juures.

Greenwichi leping oli kohe algusest peale surnult s?ndinud paber. Marie de Guise ei kavatsenudki sellest kinni pidada, ta kasutas l?bir??kimiste aega lihtsalt selleks, et ajada Arran ja Henry VIII segadusse ning v?ita aega luua uus, k?ikeh?lmavam koalitsioon. N??d paljastas ta oma t?elise olemuse. Ta l?i kampa prantsusemeelsete Beatoni ja Lennoxiga, kelle ?hised relvaj?ud kogunesid 24. juulil Linlithgow’ alla. Seal kirjutatigi alla kirjalikule kohustusele takistada Mary viimist Inglismaale ja kaitsta ?ksteist inglisemeelse Arrani vastu.

Kaks p?eva hiljem j?udis kohale ka Arran ise, aga palju v?iksema kaaskonnaga. Sellest hetkest alates oli kindel, et tema j??b kaotajaks. Sadler oli juba andnud loa viia Mary Stirlingisse, kus teda pidi valvama r?hm parlamendi ametliku otsusega valitud ?oti ?likuid. Marie de Guise oli saavutanud, et tema t?tar viiakse n??d elama hoopis teistsugustesse oludesse.

Ema koos lapsega asusid teele 27. juulil. Lennox andis nende k?sutusse ihukaitsjad ja pani peaaegu pooleteise kilomeetri pikkuseks veninud pagasivoori kaitseks v?lja 2500 ratsanikust ja 1000 jalamehest koosneva v?e. Alles ?sja m?hkmetest p??senud v?ike Mary reisis juba sama pidulikult ja niisuguste auavalduste saatel, nagu edaspidi kujunes tema puhul loomulikuks.

Stirling, mille Marie de Guise oli sihtkohaks valinud, sai nende koduks j?rgmiseks neljaks aastaks. See oli igati sobiv koht oma imeilusa suure saali ja kuninglike eluruumidega, mis olid ulatusliku ?mberehitusprogrammi k?igus p?hjalikult uuendatud. ?ksnes suure saali s??gilauda mahtus istuma kolmsada inimest.

Kaks n?dalat p?rast seltskonna kohalej?udmist kutsuti Sadler audientsile. Marie de Guise k?itus ikka veel silmakirjalikult, ehkki saadik ei suutnud aru saada, mis p?hjusel. Naine v?itis, et oleks t?iesti n?us lubama viia Mary Inglismaale „turvalisse kohta”. Ainult Arrani kahekeelsus olevat saanud takistuseks. Tegelikult lootis Marie n??d saavutada ka oma teised eesm?rgid, kui oli kord Arrani k?est p??setud. Ta olevat ikka valmis andma Mary Henry usaldusisikute k?tte, kui Henry peaks seda endiselt soovima.

Marie de Guise kasutas seda vestlust, et v?ita veel rohkem aega. Sadler, kellel oli alati olnud n?rkus laste vastu, oli kiiresti kasvavast Maryst v?lutud. Ta „on varsti nagu p?ris naine, kui v?tab emast eeskuju,” olnud Sadleri s?nad. Mary oli p?denud tuuler?ugeid, aga t?ielikult tervenenud. Nagu Sadler veel m?rgib, oli ta „igati kena ja n?gus laps”.

Sadler sai j?lle t?ssata. Mary toomine Stirlingisse oli emale teema algus ja l?pp. Arran, kes oskas alati puhtalt v?lja tulla, muutis meelt ja tegi rivaalidega rahu. Asevalitseja lahkus 3. septembril Edinburghist, ametlikult selleks, et minna vaatama oma haiget abikaasat, tegelikult aga kohtus ta Falkirkis salaja Beatoniga. Mehed embasid teineteist ja s?itsid koos Stirlingisse, kus Arran tunnistas avalikult k?iki oma tehinguid Henry VIII-ga ja ?tles lahti toetusest anglikaani kirikule.

8. septembril n?ustus Arran muutma asevalitsejaks olemise tingimusi ja lubas jagada v?imu Beatoniga ning juhinduda prantsusemeelsete ja inglisemeelsete j?udude esindajatest koosneva n?ukogu soovitustest, kusjuures selle n?ukogu eesotsas polnud keegi muu kui Marie de Guise. Asja eesm?rk oli lepitada ?likud ja koondada nad ?hisesse rivisse Henry VIII sissetungi vastu.

Kohe j?rgnes ka kulminatsioon. J?rgmisel p?eval – mis m?nusa irooniana langes Floddeni lahingu kolmek?mnendale aastap?evale – toodi Mary pidulikus rongk?igus lastetoast v?lja ja krooniti siinsamas l?hedal olevas kuninglikus kabelis ?otlaste kuningannaks. Tegu oli ??rmiselt t?hendusrikka s?ndmusega. Kroonimine oli nii kiriku kui ka riigi elus k?ige p?halikum rituaal: selle s?mboolse talitusega sai Maryst nii usu- kui ka ilmalike ringkondade silmis legitiimne valitseja. Tseremoonia k?igus kuulutati ?heksakuune laps p?hitsetud kuningannaks, kelle valduses olid k?ik need p?had v?imuregaalid, mida sai anda ?ksnes Jumal ja kes pidi aru andma ?ksnes Jumalale.

Rongk?igus kandis Arran krooni, Lennox valitsuskeppi ja m?juv?imsaim ?oti ?lik ning ?htlasi Arrani naisevend Argylli krahv, riigim??ka. Need olulised regaalid, mis on t?nap?evalgi v?lja pandud Edinburghi lossis, olid oma prestii?i v?simatult igati suurendada p??des kasutusele v?tnud James IV ja tema poeg. Koos olid need esimest korda kasutusel just sel p?eval. Kroon, mida enne kandis James V Marie de Guise’i kroonimisel, oli lapsele lootusetult suur ja liiga raske. Seda hoidis Mary pea kohal t?ielikus kardinalir??s Beaton. Ta ?nnistas t?drukukest ja v?idis teda p?hitsetud ?liga. Laps virises valjusti, kui piiskop ja peerid ?kshaaval tema ette p?lvitasid ja truudusvande andsid.

Traditsiooni kohaselt loevad heeroldid kroonimistseremoonial ette kogu kuningliku sugupuu ning tiitlid ja auametid, milleks kulub kuni pool tundi. Silmas pidades Mary j?ulist sekkumist toimuvasse, j?eti see osa ?ra. Inglisemeelsetel ?likutel oli seoses sellega k?ll kahtlusi, aga muidu k?itusid nad „v?ga v??rikalt” ja v?tsid osa ka banketist, maskeraadist ja interluudiumist ning muudest suures saalis korraldatud meelelahutustest, mis l?ppesid „suure tantsupeoga kuninganna pilgu all koos suurte h?rrade ja prantsuse daamidega”.

Mary kroonimine l?ppes t?helepanuv??rse vahepalaga, mis algas sellest, et tema ema p??ras esimest korda t?sisemat t?helepanu Henry VIII saadikule. See t?histas t?ielikku p??ret j?udude tasakaalus. Inglisemeelsed ?likud olid oma m?juv?imu kaotanud ja Arran leppinud Beatoniga, kellest sai j?lle kantsler. Greenwichi leping oli sama h?sti kui maha kantud: prantsusemeelsed j?ud olid n??d ?otimaal t?usuteel.

Henry VIII oli teinud oma k?igud ja kaotanud. Ta oli saanud ka olulise ?ppetunni. Nagu ta seletas peaaegu iga?hele, kes oli n?us kuulama, ei usalda ta ?otlasi enam kunagi. Mary oli oma ema valvsa pilgu all t?usnud troonile. Ja kuna ta oli n??d kuninganna, oli tema ema vaieldamatult see, kes otsustas tema eest.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.