2JÕHKRAD KOSJASKÄIGUD

Kui Marie de Guise algatas intriigi, mis v?imaldas tema t?tre kuningannaks kroonida, andis ta endale aru, et hinget?mbeaega antakse talle v?he. Arran ja Lennox ihkasid m?lemad saada troonip?rijaks. Nende suguv?sad olid vanad vaenlased ja oli v?imatu uskuda, et mehed j??vad kauaks ?hele ja samale poolele. Juba enne seda kui Arran n?ustus jagama v?imu kardinal Beatoniga ja v?imaldas tal oma ametis j?tkata, ilmutas Lennox rahulolematuse m?rke. Igatahes oli Arrani leppimine Beatoniga k?igest sissejuhatus tema tagasitulekuga seotud s?ndmustele. Marie de Guise m?istis, et ta vajab Lennoxi toetust oma prantsusemeelsele poliitikale nii kaua kuni parlament t?histab ametlikult Greenwichi lepingu.

Esialgu aga v?is kasuliku ?hendada meeldivaga. Kuna Mary oli n??d kroonitud kuninganna, sai ka ema lubada endale veidi l?bustusi ja flirti. Vaevalt oli Stirlingi suur saal j?utud p?rast kroonimispidustusi korda teha, kui k?tte j?udis Marie de Guise’i s?nnip?ev. Ta oli ju alles k?igest kahek?mne kaheksa aastane. J?i mulje, kirjutab kroonik, et ehkki on hiliss?gis, „elavad Veenus ja Cupido veel maikuus, sest lauldi ja tantsiti, m?ngiti ja l?butseti … ning sellest poleks t?dinenud k?ll ?kski mees”.

Niisugusel l?busal meelelahutusel oli ka poliitiline m?te, sest Marie de Guise, kes oli k?igest aasta vanem kui Lennox ja ikka veel ?ks ilusamaid naisi ?otimaal, kavatses kinnitada oma riigitruudust abielusidemete abil. Marie oli mehe ambitsioonid hoolikalt l?bi kaalunud. Sellest sai peagi Lennoxi kinnisidee kuni selleni v?lja, et tal oli ?sna ?ksk?ik, kas siduda end abielu kaudu ?otimaa v?i Inglismaaga, peaasi, et ta ise j?uaks troonile l?hemale.

Lennox oli paindlik ja viisakas ning intelligentne, ehkki petliku loomuga, aga „tugev ja igak?lgselt tasakaalus isiksus ning j?ulise ja mehise olekuga. Ta oli pikka kasvu ja sihvakas, temast ?hkus elutarkust ja „daamide pilguga vaadates oli ta v?ga meeldiv”. Oma v?lise lihvi oli Lennox omandanud Prantsusmaal, kus ta teenis leitnandina garde ?cossaise’is ehk kuninga isiklikus ihukaitses.

Tema rivaal armastuses, kui mitte ka p?ritolu plaanis, oli Bothwelli krahv Patrick Hepburn. James V oli pagendanud ta s?nakuulmatuse p?rast Veneetsiasse ja seej?rel Taani, aga n??d oli ta hiljuti ?otimaale tagasi tulnud. Tema esivanemad olid p?rit Hailesist East Lothianis, mis oli rikas piirkond Kesk-?oti madalikul Edinburghist kagus. Hepburni vanaisa oli silma paistnud lahinguv?ljal, sai krahvi tiitli ja Bothwelli lossi Lanarkshire’is. Hiljem vahetas ta selle suure ja eraldatud piiri??rse Hermitage’i kindluslossi vastu Hermitage Wateri orus Liddesdale’is, poolel teel Hawicki ja Carlisle’i vahel ja ?sna l?hedal vaidlusalustele maadele. T?nu vahetusele said Hepburnid m?juv?imsateks piirialade isandateks. Hermitage’i kindluse asend tagas v?imaluse kontrollida Inglise piiri l??nepoolset ja keskosa. James IV andis Hepburnidele veel ka Crichtoni lossi Edinburghist paark?mmend kilomeetrit kagus, ning see tugevdas veelgi nende positsioone ?ukonnas ja parlamendis.

Patrick oli ?oti patrioot: prantslaste poolt ja inglaste vastu, aga samas ka olupoliitik, kes flirtis inglastega, kui see talle sobis. Kuulujutu kohaselt oli ta kuninga sohilaps. See pole siiski t?en?oline, ehkki tema ema oli l?hikest aega ?ks James IV armukestest. Suguv?sa varad oli kogunud Patricku vanaisa, kes oli pidanud palju mitmesuguseid ameteid, mis ta j?ttis oma p?rijatele. Seet?ttu saigi Patrick endale p?ritava lordadmirali tiitli, mis oli tululik amet, sest tagas Hepburnidele osa k?ikide ?otimaa rannikul hukkunud laevadelt saadud varast, see aga tegi Hepburnid ?he v?hestest suguv?sadest, kes ei s?ltunud rahaliselt kuningast. Patrick oli ka Edinburghi ?erif, mis kindlustas Hepburnide suguv?sale m?juv?imu ka ?ukonnas ja parlamendis.

Hepburnid hindasid r??tellikkust ja s?jamehelikkust. Nad pidasid endid h?rrasmeesteks, mis nende silmis ?igustas ka duellide pidamist v?i isegi reetlikkust enesekaitsevahendina. Nende aukoodeksi p?him?tted leidsid toetajaid s?jav?elaste hulgas Euroopa mandril ja Iirimaal, riigiametnike ja diplomaatide meelest olid need aga lausa eemalet?ukavad. Henry VIII saadik Sadler on kirjeldanud Patrickut kui „maailma k?ige t?hisemat ja ?lbemat meest t?is k?rkust ja rumalust, kelle juures pole mitte midagi, mida tasuks hinnata”. Sedasama oleks ta v?inud ?elda ka Lennoxi kohta, kui j?tta k?rvale asjaolu, et Lennoxid polnud s?jav?elased ja nende tugevus seisnes ?ukondlastele omastes viisakates maneerides: tegelikult olid nad niisama s?namurdlikud, aga see oli varjul peente kommete loori all.

Patrick oli liivakarva punakate juustega, keskmise kehaehitusega, aga kergelt k?hmus. Tal oli aval naeratus ja meeldivad maneerid. Nii nagu Lennox, meeldis temagi naistele. Tal oli hulgaliselt armulugusid ja ta oleks oma naise k?hklemata maha j?tnud, kui olnuks vaja kosida Mary ema ja kasutada oma m?juv?imu katoliku kirikus, et t?histada oma abielu, seadmata sealjuures kahtluse alla oma laste s?nnip?ra.

Lennox ja tema rivaal arvestasid, et ?ksk?ik kumb neist saab Mary v??rasisaks, ?nnestub tal ka k?rvaldada Arran asevalitseja kohalt ja asuda valitsema Mary nimel. Nii nad liikusid Mary ema kannul Stirlingist Edinburghi ja tagasi ning ajasid end puhevile nagu kuked, et vaid j??da Marie de Guise’ile silma. Nad tantsisid, laulsid ja lugesid luuletusi. Nad v?tsid teineteiselt m??tu laskmises ja piigiv?itluses, kandsid k?ige moekamaid riideid ja kulutasid suuri summasid Edinburghi juveel?rides ja pudupoodides. Nad l?ksid Marie j?rel Saint Andrewsi, kus ta oli Beatoni k?laline. Ta kohtles m?lemat meest nagu on kohane ?ukonna armuasjades kogenud naisele ja saatis neile julgustavaid signaale, aga ei pakkunud „midagi peale ilusate s?nade”.

Patrick ?ritas otser?nnakut, lastes liikvele jutu, et Marie on lubanud temaga abielluda. Lennox v?ttis neid kuuldusi t?ena ja t?mbus tagasi ning l?ks oma kantsi Dumbartoni. Tusatujus otsustas ta vahetada poolt ja palus Henry VIII k?est leedi Margaret Douglase k?tt. Pruudikandidaat oli James IV lese ja kuninga ?e Margareti t?tar viimase teisest abielust Anguse krahviga. Samuti palus Lennox kuningas Henry abi, et taastada oma ?igused ?otimaa asevalitseja kohale, mille Arran oli tema v?itel usurpeerinud. Lennoxi k?ik meeldis Henryle, kes n?gi temas uut kandidaati Beatoni poole ?le l?inud Arrani asemele.

Lennoxi kannap??re l?i kildkondadevahelise tasakaalu ?otimaal segamini. Tema oli n??d ju pigem inglaste ja mitte prantslaste leeris. ?ritades juhtunule vastata, tuletas Fran?ois I meelde de Guise’idele antud lubaduse. Oktoobris 1543 s?itsid kuus tema s?jalaeva sisse Clyde’i j?e suudmest ja randusid Greenockis. Pardal olid uued Prantsuse saadikud Jacques de La Brosse ja Jules de Mesnage, kaasas raha ja suurt?kid Marie de Guise’ile ja tema poolehoidjatele.

Laevastik purjetas edasi Dumbartoni, kus Lennox trumpas ?le iseenda. Ta haaras saadikute raha ja suurema osa nende suurt?kkidest enda k?tte. Ummikseis ?nnestus ?ra hoida ainult teda hoiatades, et Prantsusmaa naturaliseeritud alamana v?idakse ta Prantsusmaal riigireetmise eest kohtu alla anda. Lennox andis vastu tahtmist j?rele ja l?ks tagasi Stirlingisse ning oleks justkui prantslaste p??dlustega leppinud.

La Brosse kasutas tema k?sutuses olevat raha, et maksta toetust juhtivatele ?likutele. Kogusummas oli seda raha 59 000 krooni (rohkem kui James V sissetulekud viimasel valitsemisaastal) ja see t?hendas ootamatult s?lle langenud ?nne. Mitte midagi ei ?litanud ?otimaa poliitikaelu masinav?rki toetustest paremini ja kui parlament tuli detsembris uuesti kokku, kulus v?hem kui n?dal, et vabastada Beaton k?ikidest talle esitatud s??distustest ning asuda lapskuninganna Mary nimel uuendama ?otimaa ja Prantsusmaa vana liitu.

Parlamendi j?rgmine samm oli lahti ?elda Greenwichi sobimusest ja rebida sellega katki ?otimaa ja Inglismaa abieluleping. Lepingu t?histamine oli Henry VIII-le solvang. La Brosse s?nul olevat kuningas t?otanud k?ttemaksu otsekui oleks ta kaotanud suure lahingu.

Marie de Guise v?is juubeldada. Vana liidu uuendamine oli tema isiklik triumf. Ta veetis r??muk?llased j?ulup?had koos t?trega nagu ikka elust pulbitsevas Stirlingis. Prantsuse saadikutele pakutud meelelahutus oli rikkalik ja mitmekesine. J?lle k?las muusika, tantsiti ja pidutseti. Leskkuninganna v?itis koguni Arranilt kaardilauas sada naelsterlingit.

Lennox kujutas enesest siiski ohtu. 21. m?rtsil 1544 kohtus ta Marie de Guise’iga viimast korda. Viimasel polnud v?himatki kavatsust teha Lennoxist oma t?tre v??rasisa. Kui Marie de Guise seda viimaks mehele ?tles, lahkus too maruvihasena. N?dala p?rast s?itis ta juba Inglismaale, kus kirjutas alla kohustusele abielluda Margaret Douglasega. Selle sisuliselt ametliku sammuga andis ta lubaduse seada oma eesm?rgiks Inglismaa ja ?otimaa valitsevate d?nastiate liit ning valitseda ?otimaad, kui ta peaks kunagi saama asevalitsejaks, vastavalt Inglise kuninga juhtn??ridele, kusjuures nimetatud ?iguse lootis ta saada just viimaselt.

29. juunil toimus Lennoxi ja Margaret Douglase abiellumise puhul pidulik missa, kus osalesid Henry VIII ja tema kuues ning viimane kuninganna Catherine Parr. Pruudi kaasavara eest hoolitses Henry, kes kinkis v?rskele abielupaarile mitu m?isat Yorkshire’is.

Juba enne pulmapidu oli Henry v?tnud kindlalt n?uks ?otlastele k?tte maksta. Samuti oli ta lepingu t?histamisest nii solvunud, et hoiatas Edinburghi elanikke: ta h?vitab nad „kolmanda v?i neljanda p?lvkonnani”, kui nad peaks talle teele ette j??ma. Pahasena k?ige selle ?le, milles ta n?gi ??rmist reeturlikkust, ei tahtnud Henry sugugi, et Mary viidaks Prantsusmaale, kuhu tema k?ed ei ulatu.

Kui Lennox veel m?tles, kuidas oma kaarte k?ige paremini lauda k?ia, oli Henry juba asunud koguma v?gesid sissetungiks ?otimaale. Tema eesm?rk polnud lihtsalt suurim sissetung Edward I valitsemisajast saadik, vaid ta koostas ka ?otlaste musta nimekirja. Oma plaanides ei kohkunud ta tagasi ka m?rvast. K?ige esimene sihtm?rk oli Beaton, kuna Henry s??distas teda rohkem kui Marie de Guise’i selles, et Arran l?i inglaste leerist lahku. Peagi otsiski Sadler, kes ise oli reformatsiooni pooldaja, ?les Beatoni protestantidest vaenlased, et p??seda nende salajasse v?rgustikku ja uurida, kas ?nnestub asuda punuma vanden?ud.

Henry VIII sissetungi peamine eesm?rk oli sundida ?otlasi uuesti tunnistama Greenwichi lepingu d?nastiatevahelist liitu puudutavaid klausleid. Sellep?rast algasidki, nagu hiljem seda hakati nimetama, „j?hkrad kosjask?igud” ?otlaste kuningannale Maryle. Algust tehti maikuu esimesel n?dalal prints Edwardi onu, Hertfordi krahvi Edward Seymouri juhtimisel.

Kuna Henry oli juba otsustanud tungida liidus Hispaania kuninga Karl V-ga^[1.] suvel Prantsusmaale, oleks tal tulnud s?dida kahel rindel. V?ltimaks seda, andis ta Hertfordile aega k?igest ?he kuu, et seatud eesm?rgid ?otimaal saavutada, aga l?hendas sedagi edaspidi kolmele n?dalale. Hertford pidi Edinburghi linna ja lossi sisse piirama, h?vitama Leithi sadama, mis oli k?ige s?gavam sadam Forthi lahes ja Edinburghi merev?rav, ning suunduma seej?rel Kesk-?oti madalikule Edinburghi ja Stirlingi vahel. Kui see on r??statud, tuli minna ?le Forthi lahe ?otimaa leivaaita Fife’i, kus Hertfordi ?lesanne oli „??rmisi abin?usid kasutusele v?ttes h?vitada k?ik linnad ja k?lad”, ise?ranis aga Beatoni kants Saint Andrews.

Hertford liikus meritsi, purjetas Forthi lahte sisse ja saatis 15 000 meest Leithist umbes kolme kilomeetri kaugusel Grantonis maale. Liikudes linna poole leidis ta Edinburghi p?hja poolt kaitsva strateegiliselt t?htsa Water of Leithi ??res ?les rivistatud 6000 ?otlast. Seda v?ge juhtisid Arran, Beaton ja Bothwelli krahv Patrick, aga p?rast pool tundi v?ldanud v?itlust l??di ?otlased puruks ja p?genema.

Hertfordil ei l?inud paraku korda Edinburghi lossi vallutada. Selle positsioon oligi peaaegu vallutamatu, suurt?kkidega h?sti kaitstud ja iga?ks, kes kindlusele l?henes, langes tugeva tule alla. Seet?ttu anti k?sk loss rahule j?tta, aga kogu ?lej??nud linn ja selle agulid maha p?letada ja r??stata. Tulekahjud kestsid kolm p?eva: peaaegu k?ik majad ja kirikud r??viti t?hjaks v?i h?vitati. Holyroodhouse’i palee ja selle k?rval olev Abbey-Kirk otsiti l?bi. Edasi oli v?gedel korraldus minna ?le lahe Fife’i, p?letada maha Kinghorn ja Kirkcaldy ?mbruse k?lad ning peagi tagasi tulla. Aega oli v?he, mist?ttu Hertfordi mehed ei j?udnud Saint Andrewsist isegi mitte 30 kilomeetri kaugusele.

K?ikide nende r?nkade s?ndmuste ajal oli Mary varjul Stirlingi k?rgete m??ride vahel. Sadler sai teada, et lapskuninganna saatjaskond, kes vastutas tema julgeoleku eest oma elu hinnaga, pidi vajaduse korral viima ta ?oti m?gismaale, kus „on v?imatu teda k?tte saada”. Hertford j?udis edasi kuni Kesk-?oti madaliku keskosani. 15. mail kandis ta ette, et see piirkond on r??statud „kuue miili ulatuses Stirlingi ?mbruses” ja Leith tehakse maatasa j?rgmisel p?eval. Selle tagaj?rjel viidi Mary Stirlingist umbes 50 kilomeetri kaugusele p?hja poole Dunkeldi, mis oli ?ks peamisi kohti, kustkaudu ?oti m?gismaale minna. Seal oli Mary kindlalt kaitstud ja Heretfordile antud t?htaeg l?henes.

Saanud k?su minna tagasi l?unasse, et tema vahvad v?ed Prantsusmaal algavaks s?jak?iguks laevadega Calais’ alla viia, marssis Hertford Edinburghist piki rannikut Berwickisse Tweedi ??res, p?letades teel maha kaubalinnad ja tehes maatasa nii palju teisi kindlusetorne, k?lasid, kirikuid ja maju kui j?ud ?le k?is.

Juhtunu oli ?otimaale katastroof ja selles hakati s??distama Arranit. Just teda peeti s??dlaseks veel rohkem kui Beatoni. Aadlikud leidsid, et edaspidi peaks ta jagama asevalitseja kohta Marie de Guise’iga. Viimase populaarsus oli j?rsult t?usnud, sest tema prantsusemeelset poliitikat seostati ?otlaste vabastamisega vanast vaenlasest. Teda ei s??distatud ?ldse selles, mis Henry VIII korraldatud h?vitust?? rahvale p?hjustas. J?i mulje, nagu oleks ?ksnes tema v?tnud ?otimaa huvisid t?eliselt s?damesse. Kindlasti oli tema suguv?sal liitlassuhetes Prantsusmaaga oluline t?htsus: ilma Marie de Guise’ita poleks Fran?ois I kindlasti nii agaralt ?otlaste huve Inglismaa eest kaitsnud.

Mary ema n?gi n??d siin oma v?imalust. Tema soov oli olla ?ksinda asevalitseja, mitte kaasasevalitseja. Arran oli selle vastu ja m?lemad pooled kutsusid kokku rivaalitseva parlamendi ning ummikseis j?i p?sima kuudeks. Viimaks klopsis Beaton kokku kompromissi, mille kohaselt Arran lubas kuulata Marie de Guise’i „n?uandeid ja soovitusi”. Sellest ajast alates istus Marie de Guise j?rjekindlalt riigin?ukogu ja parlamendi istungitel, kus p??dis j?tta muljet ?htsusest, ehkki tegelikult p??dis ta juhtida ?otimaad v?imalikult rohkem Prantsuse orbiidile.

Selle ebameeldiva kompromissi t?ttu m?nev?rra kannatada saanud Marie de Guise’i v?itlusvaimu t?stis ootamatu v?it. Veebruaris 1545 tuli ?le Tweedi j?e iidset kloostrilinna Melrose’i r??stama inglaste r??vsalk. Tagasiteel langesid nad aga v?iksema ?oti v?esalga korraldatud l?ksu ja palju neist v?eti vangi. See oli hoop Inglismaa mainele just hetkel, kui Henry VIII oli k?ige haavatavam. Paradoksaalsel kombel tulenes see just tema edusammudest Prantsusmaal, kus ta oli h?ivanud Boulogne’i ja seda kaitsnud, kui linn sisse piirati. Aga et seda k?vasti ?les kiidetud vallutust kindlustada, oli Henry sunnitud linna ?mbrusse positsioonidele kaevuma, mis aga sidus ta k?test-jalgadest. Ehkki ?otimaaga v?rreldes oli Inglismaa k?ll v?gev, oli see n?rk v?rreldes Prantsusmaaga. Henry liitlane Karl V oli ta h?ljanud, kuna tegi Fran?ois I-ga separaatrahu. Nii pidi Henry s?dima ?ksi, tegema suuri v?lgu ja piitsutama oma j?ude viimse piirini.

Pariisis hakkas ?ha rohkem ?otimaa asjade ajamist ?le v?tma dof??n Henri. Nii tema kui ka de Guise’id ?nnitlesid Mary ema soojalt ?nnestunud l?ksu puhul ja pakkusid edaspidisekski oma abi. 1545. aasta maikuuks olidki v?rsked abij?ud valmis teele asuma, mis t?otas ?oti ?likutele uusi toetusi. Miski ei t?otanud erilisi raskusi. Kui ekspeditsiooni juhiks m??ratud Jacques de Lorges, Sieur de Montgommery sai teada, et Marie de Guise on „talle toodud veinidest haigestunud”, andis ta k?su saata talle partii h?id veine.

Prantslased j?udsid kohale kuu ajaga. Kas Fran?ois I ise ikka toetas seda ettev?tmist t?iest hingest, on isek?simus. ?otimaal tuli maale mitte rohkem kui 500 meest. Paraku ei l?inud k?ik nii h?sti, kui algul tundus. Selleks, et maksta oma s?duritele, oli Fran?ois sunnitud ?les sulatama 10 000 kuldkrooni ning lasta sellele lisatud vase ja tinaga vermida 150 000 uut krooni. Need uued rahad jagati Lorges’i meestele v?lja, aga pettus tuli avalikuks kohe, kui prantslased kohale j?udsid ja elutargad Edinburghi kaupmehed ei olnud n?us v?ltsm?nte vastu v?tma.

Kui s?jak?iguks sobiv aeg oli Boulogne’is l?ppemas, tundis Henry VIII end k?llalt kindlalt, et v?iks p??rata pilgud ?otimaa poole. Ta saatis septembris Hertfordi uuesti ?le piiri j?tkama niinimetatud j?hkrat kosimist. Rajanud Newcastle’isse Tyne’i ??res tugipunkti, liikus Hertford 12 000 mehe eesosas Berwicki alla, puhkas kolm ??d ja marssis siis umbes 30 kilomeetrit m??da rasket k?nklikku maastikku sisemaale Kelso suunas. Seal p??rdus ta l?unasse, liikudes p?letades ja r??states ning kohalike elanike hulgas hirmu k?lvates edasi Jedburghi peale.

Edasi r?ndas Hertford piiri??rseid k?lasid, korraldades t?elise h?vitust?? peaaegu 5000 ruutkilomeetri suurusel alal. Ta alustas lubadusega p?hjustada sama palju h?vingut kui oma eelmise r??steretke ajal, aga hakkas peagi kiitlema, et saadab korda kaks korda rohkem kui toona. Siiski ei olnud see sissetung kaugeltki nii r?nk kui eelmine. Hertford ei s?andanud kaugemaale ?otimaale tungida, sest kartis Prantsuse abiv?gesid.

Henry VIII oli vahepeal otsustanud Prantsusmaal panustada diplomaatiale. ?otimaa oli tema p?evakorras esikohal: viimane pakkumine oli lubadus tagastada Boulogne Fran?ois I-le, mille vastukaubaks oleks olnud Mary ja prints Edwardi abielu. J?rgmisel kevadel s?itis Hertford Pariisi l?bir??kimisi j?tkama. M?lemad riigid olid rahanduslikult kurnatud ja nii s?lmitigi vaherahu, mis puudutas ka ?otimaad. See v?inuks anda m?lemale poolele hinget?mbeaega, kui poleks juhtunud midagi m?eldamatut.

29. mail 1546 tehti Beatonile atentaat. Kolm kuud varem oli agar peapiiskop andnud k?su p?letada juhtiv protestantlik reformaator George Wishart tuleriidal, kusjuures ta seoti posti k?lge ja tema k?lge riputati p?ssirohukotid, et etendus oleks v?imalikult muljetavaldav. Kuna ketserite p?letamine tuleriidal oli peaaegu ?htviisi ebapopulaarne nii katoliiklaste kui ka protestantide silmis, siis p??ras Beatoni ettev?tmine avaliku arvamuse j?rsult tema vastu.

Atentaadi korraldajad, r?hm m?isnikke Beatoni kodukohast Fife’ist panid peamiselt pahaks tema m?juv?imu ?hiskonnas ja poliitikas. Ilma tema n?usolekuta ei toimunud midagi, aga vanden?ulaste ninamees, Fife’i ?erif Norman Leslie oli seadnud kahtluse alla Beatoni ?iguse olla kohtum?istja. Puhkenud t?lis asusid Leslie s?brad teda toetama, kusjuures otseselt oli asjasse segatud ka Henry VIII saadik Sadler. Soovimata piirduda lihtsalt inglaste ebam??rase toetusega, oli ta neid lausa rahastanud, kuna uskus, et kui Beaton on surnud, variseb kogu prantsusemeelne leer kokku.

Hommikul kella viie ja kuue vahel ilmus r?hm salam?rtsukaid Saint Andrewsi lossi peasissep??su juurde. Sisse p??seti koos m??rseppadega, kes tulid t??le ja kohtusid ka Beatoni armukese ning tema kaheksa lapse ema Marion Ogilvyga, kui too lahkus nagu tavaliselt lossist tagaukse kaudu, et minna sisseoste tegema. Kui oldi juba sees, v?eti uksehoidja k?est v?tmed. Seej?rel l?ks Leslie sise?ue ja k?sutas teenijad ning t??mehed sealt minema ning l?ks siis uuesti tagaukse juurde juhuks, kui Beaton ?ritab sealtkaudu p?geneda.

Beaton kuulis mingit m?ra ja p??diski p?geneda, aga n?hes, et see v?imalus puudub, l?ks tagasi magamistuppa ja pani ukse riivi. Ta avas ukse alles siis, kui Leslie mehed kuhjasid ukse taha hunniku p?levaid s?si, istus siis toolile ja hakkas palvetama. See ei takistanud vanden?ulasi, kes pidasid t??tult pika jutluse, milles kutsusid „nurjatut paavstlast” kahetsema, enne kui ta surnuks torgatakse. „K?ik on l?bi,” olid Beatoni viimased s?nad. Seej?rel riputas Leslie Beatoni alasti surnukeha lossim??rilt alla, sidudes k?ie saamiseks kokku m?ned linad.

Kui rahvas kogunes seda etendust j?lgima, lasi keegi mees nimega Guthrie oma p?lvp?ksid alla ja kuses Beatoni avatud suhu. M?rvarid, kes olid sunnitud end lossis barrikadeerima, et mitte v?imude k?tte langeda, toppisid seej?rel laiba soolakirstu, mis visati ?hte s?gavasse pudelikujulisse vangikongi. Tegu oli v?ga ise?raliku k?ttemaksuga – surnukeha oleks v?inud vabalt heita lossi tagak?lje m??rilt merre – sest m?rtsukate s?brad olid olnud vangis just siin Beatoni juures. Sellele ebaharilikule vangikongile andis otsida samav??rset kogu Euroopast, sest sealt polnud mingit v?ljap??su peale „pudelikaela”, ja ka siis oli selleks vaja ?levalt alla lasta k?is v?i n??rredel. Ja kuna kong oli uuristatud kaljusse allapoole merepinda, oli sees kuulda lainete m?hinat.^[2.] Niisugune vanden?u oli t?iesti koosk?las toonase veritasul rajaneva klannipoliitikaga.

Henry VIII oli ??rmiselt rahul. Tema n?gi selles m?rvas l?bimurret oma kampaanias „vana liitlase” l?plikuks h?vitamiseks. Ta poleks saanud rohkem eksida. Kui Beatonil oli olnud ?ldse mingit m?ju, siis just tema oli ?otimaal stabiliseeriv tegur. N??d p??rdus avalik arvamus veelgi rohkem Prantsusmaale soodsamaks.

?likud tulid kiiruga kokku ja valisid Beatoni asemel kantsleriks ?oti m?gismaa idaosa t?htsaima katoliikliku ja prantsusemeelse Gordoni klanni juhi krahv Huntly. Mitu inglisemeelset ?likut kasutas juhust, et minna ?le prantsusemeelsete leeri. Fife’is endas toimus aga j?rsk muutus rohujuure tasandi avalikus arvamuses: need m?isnikud ja nende poolehoidjad, kes oli aidanud atentaadi korraldajaid, muutusid peaaegu ?le?? kohalikest kangelastest spontaansete r?nnakute sihtm?rkideks.

Aga asi, millega Arran hakkama ei saanud, oli Saint Andrewsi lossi tagasivallutamine. Ta asus k?ll seda piirama, aga kindlust oli v?imalik varustada ka meritsi: Henry VIII saatis sinna toidukraami ja laskemoona lausa Inglismaalt. Kui Arrani mehed ?ritasid vapralt raiuda tunnelit l?bi tugeva kalju, siis nurjas selle sissepiiratute kaevatud vastutunnel.

Niisugune eba?nnestumine vihastas Marie de Guise’i. Ta oli juba niigi pahane sellegi p?rast, kui leigelt Fran?ois I oli teda „abistanud”. Eriti tegi talle haiget v?ltsm?ntide kasutamine palga maksmiseks Lorges’i s?duritele. Marie de Guise’i soov oli, et Saint Andrewsi loss tuleb tagasi v?tta ja m?rvarid peavad saama karistuse.

N??d j?rgnesid hingematva kiirusega ?limalt t?htsad s?ndmused, mis p?hjustasid peaaegu v?rdsel m??ral elevust ja hirmu. Henry VIII suri jaanuaris 1547 ja kaks kuud hiljem j?rgnes talle Fran?ois I. Need titaanid olid andnud tooni Briti saartel ja Euroopa p?hjaosas toimuvates s?ndmustes juba 30 aastat. ?ht?kki oli aga tekkinud vaakum. Ning Hertfordi krahv ja de Guise’id asusid seda otsekohe t?itma.

Henry VIII poeg ja troonip?rija Edward VI oli veel alles ?heksa-aastane. Oli vaja panna ametisse asevalitseja v?i protektor (nagu seda nimetati Inglismaal), kes valitseks kuni kuningas saab kaheksateistk?mneseks, aga Henry ei tahtnud anda nii palju v?imu ?he inimese k?tte. Seet?ttu m??ras ta oma testamendis regentn?ukogu, kes pidi valitsema riiki kuni tema poeg on alaealine. K?igest hoolimata oskas Hertford korraldada nii, et juba n?dala p?rast sai temast Somerseti hertsog. Ta haaras enda k?tte protektorina valitseva asekuninga positsiooni: tema p?hiline eesm?rk oli teha teoks Henry VIII plaan suruda ?otimaale peale ajast ja arust Greenwichi leping ning ?hendada kaks kuningriiki Mary ja Edwardi abielu kaudu. Seda silmas pidades tuli ta vastu ka Beatoni tapjatele. Hertfordi peaaegu esimene samm oli s?lmida nendega kokkulepe ja lubada neile toetusi ja tasu ning saata toiduaineid ja laskemoona Saint Andrewsi.

Prantsusmaal p?ris dof??n isa trooni ja temast sai kuningas Henri II. De Guise’id olid tema t?htsaimate n?uandjate hulgas ja selle tulemusena kuulutas Henri end otsekohe ?otimaa protektoriks. Ta ei kavatsenud raha kokku hoida, et tagada endale „vana liitlase” poolehoid ja panna Mary mehele mitte kellelegi muule kui oma pojale dof??n Fran?ois’le. Vastukaaluks Somerseti m?ttele niinimetatud Anglo-Briti liidust tuli Henri v?lja oma plaaniga moodustada Prantsuse-Briti impeerium. Pealegi v?ttis ta k?ike seda tunduvalt t?sisemalt kui tema isa Fran?ois I, kelle peamine mure oli seisnenud selles, kuidas ?rritada Henry VIII-t ja talle vastu t??tada.

Henri II kutsus Itaalias v?lja?ppe saanud hiilgava merev?eohvitseri Leone Strozzi Capuast juhtima Saint Andrewsi vastu algatatud ekspeditsiooni. Strozzi j?udis Saint Andrewsi lahte 16. juulil ja asus 24. juulil lossi piirama. Piirajail oli m?rkimisv??rne tulej?ud. 30. juulil tulistati lossi sellest ida pool asuva iidse kloostrikiriku katuselt ja l??nest ?likooli kabeli tornist. Tormijooks algas koidu ajal ja oli kella kolmeks p?rastl?unal l?ppenud. Enne kui Arran j?udis ?letada Forthi lahe ja l?bida North Queenserryt Saint Andrewsist lahutavad umbes 80 kilomeetrit, oli loss tagasi v?etud ja seal viibinud vangis v?i viidud Prantsuse galeeridele.

Kui lossi aheldatud kaitsjad viimaks v?lja toodi, oli nende hulgas ka noor protestandist reformaator John Knox, kes oli loobunud varasemast karj??rist ja valinud jutlustaja elu p?rast kohtumist kaasmaalasest Wishartiga, kelle Beaton lasi tuleriidal hukata. Knoxil polnud mingit seost kardinali m?rvamisega, aga ta kiitis selle heaks. Ta l?ks Saint Andrewsi, kus pidas lossi kabelis ja linnas jutlusi. Tema ?petuse kohaselt oli „paavst antikristus” ja „missa j?lestusv??rne v??rjumalakummardamine”: mehe s?naseadmise oskus oli nii vastupandamatu, et ta leidis palju j?rgijaid.

Knox oli sunnitud aerutama Prantsuse galeeridel 18 kuud. Seej?rel korraldas Somerset tema vabastamise ja lasi ta turvaliselt Londonisse tuua. See osutus saatuslikuks sammuks, sest Somerseti sekret?r ja abiline kohtuasjades oli noor Cambridge’i l?petanud mees ja t?usev t?ht nimega William Cecil. Talle oli m??ratud saada Mary saatuses m??ravaks tegelaseks ja n??d kohtus ta esimest korda Knoxiga. Osalt just t?nu Cecili m?jutustele sai Knox Inglismaal t??pakkumisi ning m??rati ?heks Edward VI kaplanitest.

Somerseti vastus sellele, et Strozzi vallutas Saint Andrewsi lossi tagasi, oli k?sk alustada „j?hkrate kosjask?ikude” viimast ringi. Augusti l?pul saabus Newcastle’i alla 15 000 mehe suurune armee. Somerset marssis oma v?gede eesotsas Berwicki suunas ja l?ks sealt edasi East Lothiani. Taktikalise muutusena kavatses ta j?tta ?otimaale alalise Inglise garnisoni. Tal oli t?sine kavatsus ?otimaa okupeerida ja alla heita ning sundida see niiviisi Inglismaaga liituma. Tema armeed toetas Inglise s?jalaevastik, mis liikus p?hja poole, olles iga hetk valmis andma tuld, kui ?otlased peaks Somerseti v?gesid kusagil varitsema.

Seekord oli Arran oma v?gedega valmis. Kui Inglise jalav?gi j?udis 10. septembril Invereski l?hedale, mitte kuigi kaugel Musselburghist, mis pole Edinburghist kuigi kaugel, seisis neil vastas k?igi aegade suurim ?oti armee. Ligikaudu 12 000 s?durit olid oskuslikult paigutatud kaitsekraavidesse Eski j?e l??nekaldal. Nad olid siin, et sulgeda tee Edinburghi, ja kuna inglaste ?hele tiivale j?i meri ning teisele poole l?bip??smatu soo, pidi Somerset kas alustama frontaalr?nnakut v?i oma v?e ?mber p??rama.

Kui Somerset tegi kaitsepositsiooni otsides p??rde, Arran r?ndas. Kokkup?rge toimus Pinkie kalurik?la l?histel k?ngastikul. ?he hirmsa hetke jooksul j?i mulje, et ?oti piigimehed j??vad v?itjaks. Siis aga t?id inglased oma ratsav?e ?kki r?nnakule ja nende raskesuurt?kid avasid surmava tule. Kui ?otlaste read l?id vankuma, pani Arran p?genema ja tema v?gedes puhkes paanika. J?rgnenud suurt?kkide tulem?llus ja puhkenud veresaunas niideti maha ja tapeti 10 000 ?otlast. Tegu oli justkui teise Floddeniga: tee Edinburghi ja Stirlingisse oli vaba. Neli aastat ja ?heksa kuud vana Mary viidi ??sel kandetooliga kiiresti Inchmahome’i abikloostrisse v?ikesele saarele Menteithi j?rvel umbes 140 kilomeetri kaugusel lahingupaigast.

Somerset ei hakanud Edinburghi uuesti vallutama. Selle asemel asus ta kiiruga rajama odavate fortide ahelikku rannikult rannikule, eesm?rk hoida niiviisi kogu maa oma kontrolli all. Kui Somerset lootis, et see annab tulemusi, siis ta eksis. Vastul??k oli ootamatu ja l?ppes viisil, mille Somerset oli seletamatul kombel kahe silma vahele j?tnud: ?otlaste kuninganna viidi Prantsusmaale.

Arran, kes ei tahtnud s?jalisel vallutusel rajanevast liidust Inglismaaga midagi kuulda, j?udis kokkuleppele Henri II-ga ja v?ttis vastu pakkumise Ch?telherault’ hertsogkonnale Poitous ning andis lubaduse, et Maryst saab Henri II poja pruut. Tehing kinnitati jaanuaris 1548 ja kuu aega hiljem k?isid juba k?nelused Mary kihlumise ?le dof??niga.

Henri II poleks saanud k?ike enam selgemini v?lja ?elda. Ta lubas puhastada ?otimaa Somerseti garnisonidest. Ehkki Henri ajas asju omal viisil, oli siiski tegu de Guise’ide perekondliku ?ritusega. Hertsog Claude de Guise’i vanem poeg Fran?ois oli juba n?idanud end oma p?lvkonna silmapaistva strateegina ja m??rati operatsiooni juhtima. S?jaretke kavandas ta koos oma venna, Lorraine’ kardinali Charles’iga, kes oli ?ks Henri II ?ukonna andekamaid majandusmehi. Vennad de Guise’id olid muidugi ?otimaa noore kuninganna onud.

Valmistudes s?iduks Prantsusmaale, viidi Mary Dumbartoni lossi, mis oli juba Lennoxilt ?ra v?etud ja prantsusemeelse leeri valduses. Kuna Somerset oli ikka veel seotud oma garnisonide rajamisega, kujutas n??d noorele kuningannale suurimat ohtu leetriepideemia. Kuulujutud, et ta on surnud, l?kati kiiresti ?mber. Tema julgeolek oli igatahes tagatud, sest Prantsuse v?gede eelj?ud olid juba kohal teda kaitsmas ja neil oli raha ning laskemoona terveks aastaks.

Peamised Prantsuse ekspeditsioonij?ud maabusid Leithis 17. juunil. 130 laevast koosnev armaada t?i kohale 5500 jalav?elast ja 1000 ratsav?elast, mis ajas Somerseti fortide asukaile hirmu peale. Olulise osa Prantsuse s?duritest moodustasid Itaalias teeninud veteranid. Nende juhid olid professionaalid, kellest suurem osa kuulus de Guise’ide l?hikonda. Erinevalt enamikust Somerseti meestest, kes olid v?lismaa palgas?durid, olid prantslased ustavad oma komand?ridele ja kodumaale.

Juuli alguses piirasid prantslased sisse Somerseti peamise kindluse Kesk-?oti madaliku idaosas Haddingtonis. N?dalap?evad hiljem tuli parlament Abbey l?hedal kokku ja kiitis p?rast ainult v?ga l?hikest arutelu heaks ?otimaa ja Prantsusmaa lepingu. Prantsuse kindralleitnant Andr? de Montalembert, Sieur d’Ess? kinnitas, et Henri II on „nii s?dame kui ka m?istusega kindlalt otsustanud seda riiki kaitsta” ja soovib, et Mary kihluks tema pojaga.

Parlament tunnistas lepingu kiiresti v?ga m?istlikuks. Takistuseks v?is osutuda riikliku iseseisvuse probleem, aga kuna Henri II oli lubanud kaitsta ?otimaa seadusi ja vabadusi „nii nagu seda on teinud k?ik m??dunud aegade kuningad”, j?uti tingimustes kergesti kokkuleppele.

J?rgmisel p?eval p?rast parlamendi istungi l?ppu kirjutas Marie de Guise oma vendadele: „Asun homme teele, et viia ta [Mary] tema [Henri II] juurde niipea, kui galeerid on oma ringi ?ra teinud.” Et Inglise merepatrullid eksiteele viia, purjetas Maryt ?ra tooma saadetud Prantsuse laevade komand?r Nicolas de Villegagnon ?mber ?otimaa p?hjatipu ja Orkney saarte ning sealt tagasi m??da l??nerannikut Clyde’i lahte. See oli ohtlik ?mbers?it, ehkki ?ks Prantsuse h?drograaf oli selle kaardile kandnud ja meremehed teadsid, et see on t?iesti navigeeritav, kui tormid laevu just kursist liiga kaugele ei vii.

29. juulil suudles Mary ema h?vastij?tuks ja l?ks laevale, mis oli Henri II enda kuninglik galeer. Kuigi Mary oli k?igest viie ja poole aastane, k?itus ta nagu kuninganna. Tema laevaletulekut n?gi pealt s?jav?e veteran ja d’Ess? s?ber Jean de Beaugu?, kes kirjutab, et t?druk oli „?ks k?ige t?iuslikumaid olevusi, keda iial n?htud, keda juba v?ga varasest noorusest on imetletud ja austatud, ning see tekitas niisuguseid ootusi, et ?heltki selle maailma printsessilt ei oleks v?imalik loota enamat”.

Laskudes kitsast trepist, mis viis lossi juurest kalju jalamil oleva sadamasilla ??res seisvale laevale, oli Mary leidnud endas v?ga iseloomuliku joone. ?ksk?ik, mida ta tulevikus tegi v?i kuhu l?ks, ?ksk?ik kas tema teod ja k?itumine ?ratasid vaimustust v?i pahameelt, avaldus siin tema eriline anne olla igaks olukorraks valmis.

J?rgnes n?dalatepikkune viivitus, mille p?hjustasid tormid ja murtud aerud. Ankrus seisvaid laevu pillutati armutult ja Mary avastas, et tema on ?ks v?heseid pardalolijaid, kes on merehaiguse vastu immuunne. See v?is olla esimene kord tema elus, kui ta m?rkas, et tema on tugev, palju teisi tema ?mber aga on n?rgad.

7. augustil s?itis laevastik l?puks avamerele. See oli Mary esimene suurem ettev?tmine: deb??t rahvusvahelisel areenil. Ilmselgelt nautis ta oma osa. Tema head meeleolu m?rkas ka de Guise’ide l?hikonda kuuluv Artus de Maill?, Sieur de Br?z?, kelle Henri II oli saatnud sellele retkele oma esindajana. Laeva pardal kirjutatud kirjades teavitab ta murelikku ema, et „teie t?tar kuninganna tunneb end niisama h?sti ja t?nu Jumalale ka niisama r??msameelsena nagu te ise olete teda alati n?inud”.

P?rast 18 p?eva kestnud ?les?itu, mis venis oodatust peaaegu kaks korda pikemaks, j?udsid galeerid v?ikesse Bretagne’i sadamasse Saint-Pol-de-L?oni, mitte kuigi kaugel elava liiklusega Roscoffi sadamast. Sealt pidi reisiseltskond suunduma Pariisi ??relinnas k?rgel Seine’i kaldakaljul seisvasse Henri II lemmiklossi Saint-Germain-en-Layesse.

Tormidest vaevatuna olid k?ik ?nnelikud, et saab paar p?eva puhata, enne kui alustada teekonna j?rgmist etappi. Marygi vajas puhkust. Praegune teekond oli suure seikluse algus ja loomulikult tundis ta mingit ?revust. Ta ei olnud sugugi kindel, kas n?eb veel kunagi oma ema. Ja ehkki edaspidi koheldi teda igal pool kui v?ikest kuningannat (la petite Royne), siis ei tehtud seda mitte seep?rast, et ta oli t?epoolest kuninganna, vaid p?hjusel, et ta pidi abielluma Prantsusmaa dof??niga.

1 Hispaania (Arag?ni ja Kastiilia) kuningana kandis ta nime Carlos I. Toimetaja. [ ? ]

2 T?nap?eval on see kong turismiatraktsioon. [ ? ]

Данный текст является ознакомительным фрагментом.