Legitiimsus ja võim

Vastus nendele k?simustele peab k?sitlema korra kolme tasandit. Maailmakord v?ljendab ?ldist ettekujutust, mis mingil piirkonnal v?i tsivilisatsioonil on ?iglase korra olemuse ja v?imujaotuse kohta, mida peetakse rakendatavaks kogu maailmas. Rahvusvaheline kord on nende ideede rakendamine olulisele osale maailmast – piisavalt suurele, et m?jutada ?lemaailmset j?udude tasakaalu. Piirkondlik kord sisaldab samu printsiipe, kohaldatuna kindlaksm??ratud geograafilises piirkonnas.

Iga?ks neist korras?steemidest v?tab aluseks kaks komponenti: ?ldtunnustatud reeglite kogumi, mis m??ratleb lubatud tegevuse piirid, ja j?udude tasakaalu, mis sunnib peale vaoshoituse, kui reeglid kaotavad j?u, takistades ?hel poliitilisel j?ul allutamast k?iki teisi. Konsensus kehtiva korra legitiimsuse osas ei v?lista – ei praegu ega minevikus – rivaalitsemist v?i vastasseise, kuid aitab tagada, et need esinevad pigem korrektsioonina olemasoleva korra raames, mitte fundamentaalse v?ljakutsena sellele. J?udude tasakaal ei taga iseenesest rahu, ent kui see on l?bim?eldult esile kutsutud ja toimib, v?ib see piirata fundamentaalsete vastuastumiste ulatust ja sagedust ning v?hendada nende ?nnestumise v?imalust, kui need esinevad.

?kski raamat ei saa loota sellele, et ta puudutab iga ajaloolist l?henemist rahvusvahelisele korrale v?i iga riiki, kes on hetkel aktiivne maailma asjade kujundamises. K?esolevas teoses p??takse tegelda piirkondadega, mille korrakontseptsioonid on uusaja arengut k?ige enam m?jutanud.

Tasakaal legitiimsuse ja j?u vahel on ??rmiselt keeruline; mida v?iksem on geograafiline ala, mida see puudutab, ning mida ?htsemad on kultuurilised t?ekspidamised selle sees, seda lihtsam on saavutada toimivat konsensust. Kuid t?nap?eva maailma vajadus on globaalne maailmakord. ?ksuste j?rjestus, mis ei ole ?ksteisega seotud ajalooliselt ega v??rtuseliselt (v.a teatud distantsilt) ning mis m??ratlevad end p?hiliselt oma v?imsuse piiride kaudu, toob kaasa pigem konflikti kui korra.

Minu esimese visiidi ajal Pekingisse, mis toimus 1971. aastal, et taastada kontakt Hiinaga p?rast kaht aastak?mmet kestnud vaenujalal olekut, mainisin, et Ameerika delegatsiooni jaoks on Hiina m?istatuslik maa. Peaminister Zhou Enlai vastas: „Peagi n?ete, et ei ole m?istatuslik. Kui olete sellega tutvunud, siis see enam nii saladuslik ei tundu.” Siin on 900 miljonit hiinlast, m?rkis ta, kes peavad oma maad t?iesti tavaliseks. Meie ajal n?uab maailmakorra taotlemine selliste ?hiskondade arusaamade sidumist, kelle tegelikkus on olnud suures osas autonoomne. M?steerium, mis tuleb lahendada, on k?igile rahvastele ?hine – kuidas kujundada erinevad ajaloolised kogemused ja v??rtused ?htseks korraks.