Prantsuse revolutsioon ja selle tagajärjed

Revolutsioonid tekitavad k?ige suuremat segadust siis, kui neid k?ige v?hem oodatakse. Nii oli see Prantsuse revolutsiooniga, mis kuulutas Vestfaali s?steemist nii erinevat siseriiklikku ja maailmakorda, kui oli v?imalik. Loobunud sise- ja v?lispoliitika lahususest, ?ratas see ?les – ning v?ib-olla ?letas – Kolmek?mneaastase s?ja kired, asendades 17. sajandi religioossed impulsid ilmaliku „ristis?jaga”. See n?itas, kuidas sisemised muutused ?hiskonnas v?ivad raputada rahvusvahelist tasakaalu s?gavamalt kui v?lismaine agressioon – ?ppetund, mis j?udis p?rale ?hes 20. sajandi vapustustega, millest paljud toetusid otseselt Prantsuse revolutsiooni s?nnitatud ideedele.

Revolutsioonid puhkevad siis, kui mitmesugune, sageli mitut laadi rahulolematus ?hineb r?nnakuks pahaaimamatu re?iimi vastu. Mida laiem on revolutsiooni kandepind, seda suurem on tema v?ime h?vitada olemasolevad v?imumustrid. Kuid mida radikaalsem muutus, seda rohkem on vaja v?givalda, et taastada v?im, ilma milleta ?hiskond laguneks. Terrori valitsemine ei ole juhus, see on revolutsioonile sisemiselt omane.

Prantsuse revolutsioon toimus Euroopa ?hes rikkaimas riigis, kuigi selle valitsus oli ajutiselt pankrotis. Selle algt?uge on tagasiviidav liidriteni – enamjaolt aristokraadid ja k?rgkodanlus –, kes p??dsid viia riigijuhtimise koosk?lla valgustuse p?him?tetega. Kuid see omandas impulsi, mida revolutsiooni teostajad ette ei n?inud ning mis oli valitseva eliidi jaoks m?eldamatu.

Selle keskmes oli korra muutmine s??rases ulatuses, mida Euroopas ei oldud n?htud usus?dade l?pust alates. Revolutsion??ride jaoks ei olnud inimlik kord mitte keskaegse maailma jumaliku plaani peegeldus ega ka mitte 18. sajandi suurte d?nastiliste huvide haakumine. Nagu nende mantlip?rijad 20. sajandi totalitaarsetes liikumistes, samastasid Prantsuse revolutsiooni filosoofid ajaloo mehhanismi rahva v?ltsimatu tahtega, mis definitsiooni kohaselt ei v?inud aktsepteerida mingeid sisemisi v?i p?hiseaduslikke piiranguid – ja mille tuvastamise monopoli nad endale reserveerisid. Rahva tahe, nagu seda sel viisil m?isteti, oli hoopis erinev enamuse v?imu m?istest, mis oli ?lekaalus Inglismaal, v?i v?imude lahususe ja tasakaalustatuse p?him?ttest, mis oli kinnistunud Ameerika ?hendriikide p?hiseaduses. Prantsuse revolutsion??ride n?udmised ?letasid kaugelt Richelieu k?situse riigiv?imust, andes suver??nsusele abstraktsuse – mitte ?ksikisikud, vaid terved rahvad kui n?htamatud entiteedid n?udsid m?tte ja teo ?htsust – ja m??rasid seej?rel end inimeste eestk?nelejaks ja t?eliseks kehastuseks.

Revolutsiooni vaimne ristiisa Jean-Jacques Rousseau s?nastas selle universaalse n?udmise reas kirjutistes, mille eruditsioon ja lummavus varjasid nende ulatuslikku tagam?tet.44 Viies lugeja samm-sammult l?bi inim?hiskonna „ratsionaalse” lahkamise, m?istis Rousseau hukka k?ik olemasolevad institutsioonid – vara, religiooni, sotsiaalsed klassid, valitsusorganid, kodaniku?hiskonna – kui illusoorsed ja petlikud. Nende v?ljavahetamine pidi olema uus „valitsemise reegel ?hiskondlikus korralduses”.45 Rahvas pidi sellele t?ielikult alluma – kuulekusega, mida ?kski valitseja jumaliku ?iguse j?rgi polnud kunagi ette kujutanud, v?lja arvatud Vene tsaar, kelle peaaegu kogu rahvas v?ljaspool aadlit (vaimulikkonda, kodanlust – toim) ja karmi Uurali-taguse piiriala kogukondi oli p?risorja seisuses. Need teooriad kuulutasid ette n??disaegseid totalitaarseid re?iime, kus rahva tahe ratifitseerib otsuseid, mis on juba v?lja kuulutatud lavastatud massidemonstratsioonide l?bi.

Selle ideoloogia j?rgi defineeriti k?iki monarhe vaenlastena, kuna nad ei loobu v?imust ilma vastupanuta; revolutsioon, selleks et valitseda, pidi muutma end rahvusvaheliseks ristiretkeks, mis pidi saavutama maailmarahu, kehtestades oma p?him?tted. Selleks et levitada uut valitsemiskorraldust ?le Euroopa, muudeti Prantsusmaa kogu t?iskasvanud meessoost elanikkond kutsealusteks. Revolutsioon tugines teesile, mis sarnanes sellega, mille islam oli esitanud tuhat aastat varem ja kommunism esitas 20. sajandil: erinevate usuliste v?i poliitiliste t?ekontseptsioonidega riikide alalise kooseksisteerimise v?imatus ja rahvusvaheliste suhete ?mberkujundamine globaalseks ideoloogiate v?itluseks, kus tuli v?idelda k?igi v?imalike vahendite abil ning k?iki ?hiskonna elemente kaasates. Seda tehes ?hendas revolutsioon uuesti sise- ja v?lispoliitika, legitiimsuse ja j?u, mille lahutamine Vestfaali lepingutega oli piiranud s?dade ulatust ja intensiivsust Euroopas. Rahvusvahelise korra k?situs koos riigi toimimise etten?htud piiridega l?kati ?mber permanentse revolutsiooni kasuks, mis tunnistas ainult t?ielikku v?itu v?i l??asaamist.

Novembris 1792 viskas Prantsuse Konvent Euroopale vaenukinda paari erakorralise dekreediga. Esimene neist v?ljendas varjamatut valmisolekut laiendada Prantsusmaa s?jalist toetust rahvarevolutsioonile igal pool. Prantsusmaa, teatas see, olles vabastanud end, „osutab vendlust ja toetust k?igile rahvastele, kes soovivad taastada oma vabaduse”.46 Konvent andis sellele dekreedile lisakaalu ja kohustas end seda j?ustama eeldusel, et dokument saab „t?lgitud ja tr?kitud k?igisse keeltesse”. Konvent muutis l?bimurde 18. sajandi korras p??rdumatuks, giljotineerides m?ned n?dalad hiljem Prantsusmaa v?imult k?rvaldatud kuninga. Juba Konvendi eelk?ija, Seadusandlik Kogu, oli kuulutanud s?ja Austriale ja saatnud v?e Belgiasse.