Maailmakorra erikujud

Mingit t?eliselt globaalset maailmakorda ei ole kunagi olemas olnud. See, mida meie ajal m?istetakse maailmakorra all, t??tati v?lja L??ne-Euroopas ligi neli sajandit tagasi, rahul?bir??kimistel Saksamaa ajaloolises piirkonnas Vestfaalis ning see toimus ilma teiste maailmajagude ja tsivilisatsioonide kaasamise v?i isegi teadmiseta. Usuvoolude konfliktide ja poliitiliste murrangute sajand k?ikjal Kesk-Euroopas oli saavutanud kulminatsiooni aastatel 1618–1648 toimunud Kolmek?mneaastases s?jas – kahjutuli, milles segunesid poliitilised ja usulised vaidlused, v?itlejad v?tsid kasutusele „totaalse s?ja” asustuskeskuste vastu ning ligi veerand Kesk-Euroopa elanikkonnast suri lahingute, haiguste v?i n?lja t?ttu. Kurnatud osalised kohtusid, et m??rata kindlaks abin?ud, mis peataks verevalamise. Seoses protestantismi elluj??mise ja levimisega oli usuline ?htsus m?ranenud, arvukaid riiklikke moodustisi, mille v?itlus oli j??nud tulemuseta, iseloomustas poliitiline mitmekesisus. Seega valitsesid Euroopas ligikaudu t?nap?eva maailmale l?hedased tingimused: poliitiliste ?ksuste paljusus, millest ?kski polnud piisavalt v?imas, et l??a k?iki teisi; otsides neutraalseid reegleid, mis reguleeriks nende k?itumist ja leevendaks konflikti, kinnituti vastuk?ivate filosoofiate ja riigi sisemise korralduse k?lge.

Vestfaali rahu peegeldas kohanemist tegelikkusega, kuid mitte erilist k?lbelist l?bin?gelikkust. See tugines iseseisvate riikide s?steemile, kus hoiduti sekkumast ?ksteise siseasjadesse ja ohjeldati ?ksteise ambitsioone l?bi ?ldise j?udude tasakaalu. Euroopa konkurentsis ei valitsenud ?kski t?e pretensioon ega universaalne reegel. Selle asemel kuulus igale riigile suver??nne v?im tema territooriumil. Iga?ks tunnustas teiste riikide sisemisi struktuure ja religioosset kutsumust kui reaalsust ning hoidus neid vaidlustamast. Koos j?udude tasakaaluga, mida n??d tajuti loomuliku ja soovitavana, pidi valitsejate ambitsioonid seatama vastukaaluks ?ksteise vastu, mis v?hemalt teoreetiliselt pidi piirama konfliktide ulatust. Jagunemine ja paljusus, Euroopa ajaloo ?nnetus, muutus uue rahvusvahelise korra tunnuseks koos oma selge filosoofilise vaatega. Selles m?ttes kujundas Euroopa ponnistus oma kahjutule l?petamiseks n??disaegse tundlikkuse ja oli selle eelk?ijaks: see langetas otsuse absoluudi kohta praktilise ja oikumeenilise kasuks ning p??dis s?nteesida korda paljususest ja ohjeldatusest.

17. sajandi l?bir??kijad, kes t??tasid v?lja Vestfaali rahulepingud, ei arvanud, et nad panevad aluse ?lemaailmselt rakendatavale s?steemile. Nad ei teinud katsetki haarata kaasa naabruses asuvat Venemaad, kes oli siis p?rast painajalikku segaduste aega hakanud taas kindlustama omaenda korda p?him?tete alusel, mis olid selgelt vastuolus Vestfaali tasakaalu m?ttega: ?ks ainuvalitseja, ?htne religioosne ortodoksia ja igas suunas territoriaalse laienemise programm. Samuti ei pidanud teised j?ukeskused Vestfaali lepinguid (kuiv?rd nad neist ?ldse teadlikud olid) oma aladel kehtivaiks.

Maailmakorra idee kohaldati tolle aja riigimeestele tuntud geograafilisele ruumile – muster, mis kordus teistes piirkondades. See s?ndis suuresti seet?ttu, et tollane tehnoloogia ei toetanud ja koguni ei v?imaldanud ?htse ?lemaailmse s?steemi toimimist. Kuna puudusid vahendid pidevaks omavaheliseks suhtlemiseks ja kriteeriumid, et m??ta ?he piirkonna v?imsust teise suhtes, pidas iga piirkond oma korda ainulaadseks ja m??ratles teisi barbaritena – keda valitseti viisil, mis oli tema enda v?ljakujunenud s?steemi jaoks arusaamatu ja t?htsusetu selle kujundusele, v?lja arvatud ohuna. Iga?ks m??ratles end kogu inimkonna legitiimse korralduse eeskujuna, kujutledes, et valitsedes ?mbruskonda, valitseb ta maailma.

Euraasia mandri teises otsas Euroopast vaadatuna oli Hiina omaenda hierarhilise ja teoorias universaalse korrakontseptsiooni keskpunktiks. See s?steem oli toiminud juba aastatuhandeid – see oli olemas, kui Rooma impeerium valitses suurt osa Euroopat ?htse tervikuna, ning see p?hines mitte riikide suver??nsel v?rdsusel, vaid keisriv?imu eeldataval piiritusel. Selle kontseptsiooni kohaselt ei olnud suver??nsust euroopalikus m?ttes olemas, sest keiser valitses k?ige ?le taeva all. Ta oli poliitilise ja kultuurilise hierarhia tipp, eriline ja k?ikeh?lmav, kiirates maailma keskpunktist Hiina pealinnast v?ljapoole kogu ?lej??nud inimkonnale. Viimast m??ratleti erineval tasemel barbaritena, osaliselt s?ltuvalt nende asjatundlikkusest Hiina kirjakunsti ja kultuuriinstitutsioonide tundmises (kosmograafia, mis pidas h?sti vastu veel uusajal). Selle vaate kohaselt korraldas Hiina maailma peamiselt seel?bi, et tekitas teistes ?hiskondades oma kultuurilise toreduse ja majandusliku k?llusega aukartust, t?mmates neid suhetesse, mille abil loodaks „harmoonia taeva all”.

Enamikus piirkondades Euroopa ja Hiina vahel valitses islami teistsugune universaalse maailmakorra kontseptsioon koos oma unistusega ?htsest jumalikult sanktsioneeritud valitsemisest, mis ?hendaks maailma ja taastaks korra. 7. sajandil oli islam levinud enneolematu usulise eksalteerituse ja imperiaalse ekspansiooni lainena ?le kolme maailmajao. P?rast araabia maailma ?hendamist, v?tnud ?le Rooma impeeriumi j??nused ja haaranud enda alla P?rsia, hakkas islam valitsema L?his-Idas, P?hja-Aafrikas, suurtel Aasia aladel ja m?nes Euroopa osas. Tema universaalse korra versioon leidis, et islami saatuseks on laieneda ?le „s?ja koja”, nagu nimetati k?iki piirkondi, kus elasid uskmatud, kuni kogu maailm on ?htne s?steem, kus kehtib harmoonia prohvet Muhamedi s?numi l?bi. Kui Euroopa ehitas ?les oma paljuriigilist korda, siis T?rgi-p?hine Osmanite riik taaselustas n?ude ?he legitiimse valitsuse j?rele ja levitas oma ?lemv?imu ?le Araabia tuumalade, Vahemere maade, Balkani ja Ida-Euroopa. See oli teadlik Euroopa vastsest riikidevahelisest korrast ja pidas seda mitte mudeliks, vaid jagunemise allikaks, mida tuleb kasutada Osmanite l??nesuunaliseks ekspansiooniks. Nii manitses sultan Mehmet II Suur Itaalia linnriike, kes praktiseerisid 15. sajandil multipolaarsuse varast versiooni: „Te olete kaksk?mmend riiki … te olete isekeskis t?lis … Maailmas peab olema ainult ?ks impeerium, ?ks usk ja ?ks ?lemv?im.”1

Vahepeal oli teisel pool Atlandi ookeani, Uues Maailmas, pandud alus teistsugusele maailmakorra visioonile. Kui Euroopas m?llasid 17. sajandil poliitilised ja usukonfliktid, olid puritaanidest ?mberasujad l?inud „ekslemisega k?rbes” lunastama Jumala plaani, mis vabastaks nad kehtivatele (ja nende arvates rikutud) v?imustruktuuridele kuuletumisest. Seal nad ehitavad, nagu kuberner John Winthrop kuulutas 1630. aastal Massachusettsi asundusse suunduval laeval, „linna m?gedel”, mis inspireerib maailma oma p?him?tete ?igluse ja oma eeskuju v?ega. Ameerikalikus maailmakorra ettekujutuses ilmnevad rahu ja tasakaal loomulikul moel ja vanad vaenud heidetakse k?rvale – kui teistele rahvastele antakse oma valitsemises samasugune s?na?igus, nagu ameeriklastel on enda omas. V?lispoliitika ?lesanne oli seega mitte niiv?rd konkreetsete Ameerika huvide tagaajamine kui ?histe p?him?tete v?ljat??tamine. Aja jooksul muutusid Ameerika ?hendriigid selle korra asendamatuks kaitsjaks, mille Euroopa oli kujundanud. Kuid isegi kui USA andis ponnistusele oma kaalu, kestis ambivalentsus edasi – sest Ameerika visioon ei leidnud rahu mitte Euroopa j?udude tasakaalu s?steemi embuses, vaid rahu saavutamises demokraatlike p?him?tete levitamise kaudu.

K?igist nendest korrakontseptsioonidest on Vestfaali p?him?tted selle raamatu kirjutamise ajal ainus maailmakorra ?ldtunnustatud alus. Vestfaali s?steem levis ?le maailma kui riigip?hise rahvusvahelise korra raamistik, ulatudes ?le erinevate tsivilisatsioonide ja piirkondade, sest laienedes olid Euroopa rahvad v?tnud oma rahvusvahelise korra kava endaga kaasa. Kuid nad j?tsid sageli unarusse suver??nsuse m?iste kohaldamise kolooniatele ja koloniseeritud rahvastele, mist?ttu need rahvad, kui nad hakkasid n?udma iseseisvust, tegid seda Vestfaali p?him?tete alusel. Riikliku iseseisvuse, omariikluse, riiklike huvide ja sekkumatuse p?him?tted osutusid iseseisvuse eest peetud v?itluses t?husateks argumentideks kolonisaatorite endi vastu ning hiljem vastloodud riikide kaitsmisel.

T?nap?evane, n??dseks globaalne Vestfaali s?steem – mida k?nekeeli nimetatakse maailma ?ldsuseks – on p??dnud maailma anarhistlikku loomust piirata ulatusliku rahvusvahelise ?iguslike ja organisatsiooniliste struktuuride v?rgustikuga, mille eesm?rk on edendada avatud kaubandust ja stabiilset rahvusvahelist finantss?steemi, kehtestada rahvusvaheliste vaidluste lahendamise aktsepteeritud p?him?tted ning seada piirangud s?dade pidamise ?le, kui neid esineb. See riikide s?steem h?lmab n??d iga kultuuri ja regiooni. Selle institutsioonid pakuvad erinevate ?hiskondade koostoimeks neutraalset raamistikku, mis on suures osas s?ltumatu nende v??rtushinnangutest.

Kuid Vestfaali p?him?tetele on esitatud v?ljakutseid igast k?ljest, m?nikord maailmakorra enda nimel. Euroopa on otsustanud eemalduda riigis?steemist, mille ta ise on kujundanud, ning t?usta sellest k?rgemale ?hendatud suver??nsuse idee toel. Ning irooniliselt, kuigi Euroopa pakkus v?lja j?udude tasakaalu m?iste, on ta oma uutes institutsioonides teadlikult ja karmilt piiranud j?u osa. Olles alandanud oma s?jalist v?imekust, on Euroopal v?he v?imalusi vastata, kui universaalseid norme ignoreeritakse.

L?his-Idas rebestavad d?ihadistid m?lemal pool sunniitide-?iiitide l?het ?hiskondi ja lammutavad riike, otsides maailmarevolutsiooni visiooni, mis p?hineb nende religiooni fundamentalistlikul versioonil. Riik ise – nagu ka sellel p?hinev piirkondlik s?steem – on ohus, kuna seda r?ndavad ideoloogiad, mis l?kkavad tagasi tema sunduse kui ebaseadusliku, ja terroristlikud relvar?hmitused, kes mitmes riigis on tugevamad kui valitsuse relvaj?ud.

Aasia, m?nes m?ttes k?ige silmatorkavamalt edukas piirkond suver??nse riikluse m?iste vastuv?tmise poolest, p??rdub nostalgiaga alternatiivsete korrakontseptsioonide poole ja segab neid sellise rivaalitsemise ja ajalooliste pretensioonidega, mis h?vitasid Euroopa korra sajand tagasi. Peaaegu iga riik peab iseennast „t?usvaks”, viies erimeelsused vastasseisu piirini.

Ameerika ?hendriigid on vaheldumisi kaitsnud Vestfaali s?steemi ja kritiseerinud selle j?udude tasakaalu ja siseasjadesse sekkumatuse eeldusi kui ebamoraalseid v?i vananenuid ja m?nikord m?lemat korraga. Rahumeelset maailmakorda ehitades j?tkab Ameerika oma v??rtuste universaalse t?htsuse kaitsmist ja j?tab endale ?iguse toetada neid kogu maailmas. Kuid p?rast kahe p?lvkonna jooksul toimunud taandumist kolmest s?jast, millest iga?ks on alanud idealistlike p??dluste ja laialdase avalikkuse toetusega, kuid l?ppenud rahvusliku traumaga, heitleb Ameerika, et m??ratleda suhet oma (endiselt tohutu) v?imsuse ja p?him?tete vahel.

K?ik peamised v?imukeskused on teatud m??ral ?le v?tnud Vestfaali korra elemente, kuid ?kski neist ei pea end selle s?steemi iseenesestm?istetavaks kaitsjaks. K?ik nad teevad l?bi suuri sisemisi muutusi. Kas nii erineva kultuuri, ajaloo ja traditsiooniliste korrateooriatega piirkonnad v?ivad tunnustada mis tahes ?hise s?steemi legitiimsust?

Sellise pingutuse edu n?uab l?henemisviisi, mis austab nii inimeste olukorra erilaadsust kui ka neis juurdunud vabadusp??du. Kord peab selles m?ttes olema v?lja t??tatud ega saa olla peale surutud. Eriti kehtib see kiirsuhtluse ja revolutsiooniliste poliitiliste muutuste ajal. Iga maailmakorra s?steem peab selleks, et olla j?tkusuutlik, olema vastuv?etav mitte ainult juhtidele, vaid ka kodanikele. See peab kajastama kaht t?de: kord ilma vabaduseta, isegi kui ta p?sib hetkelise eksalteerituse toel, loob l?puks iseenese vastandi, kuid ometi ei saa vabadust tagada v?i s?ilitada ilma korra raamistikuta, et hoida rahu. Korda ja vabadust, mida m?nikord kirjeldatakse kogemuse spektri vastandlike poolustena, tuleks selle asemel m?ista vastastikuses s?ltuvuses olevana. Kas t?nap?eva liidrid suudavad t?usta k?rgemale igap?evas?ndmuste pakilisusest, et saavutada see tasakaal?

Данный текст является ознакомительным фрагментом.