Kolmekümneaastane sõda: mis on legitiimsus?

Vahelduvate s?dade sajandil tekkis ja levis kiriku ?lemv?imu vastu suunatud protestantlik kriitika: Habsburgide impeerium ja paavstlus p??dsid m?lemad maha suruda v?ljakutset oma v?imule ja protestandid panid vastu, kaitstes oma uut usku.

Ajaj?rk, mida j?reltulevad p?lved tunnevad Kolmek?mneaastase s?ja (1618–1648) nime all, viis selle segaduse haripunktini. Olukorras, kus terendas keisriv?imu ?leandmine ja katoliiklik B??mimaa kuningas Habsburgi Ferdinand oli k?ige t?en?olisem kandidaat, ?ritas protestantlik B??mimaa aadel re?iimimuutust, pakkudes oma krooni – ja otsustavaid h??li valimistel – protestantlikule Saksa v?rstile – olukord, mil P?ha Rooma keisririik oleks lakanud olemast katoliiklik institutsioon. Keisririigi v?ed suundusid B??mimaa m?ssu maha suruma ning suunasid seej?rel oma j?u protestantismi vastu tervikuna, vallandades s?ja, mis laastas Kesk-Euroopa. (Protestantlikud v?rstid asusid ?ldiselt P?hja-Saksamaal, sealhulgas tol ajal suhteliselt v?heoluline Preisimaa; katoliikluse s?daala oli Saksamaa l?unaosa ja Austria.)

Teoreetiliselt oleks ?lej??nud katoliku monarhid pidanud ?hinema uue hereesia vastu. Kuid seistes silmitsi valikuga vaimse ?htsuse ja strateegilise eelise vahel, valisid mitmed viimase. T?htsaim neist oli Prantsusmaa.

?ldiste vapustuste ajaj?rgul on riik, mis s?ilitab sisev?imu, v?imeline kasutama kaost naaberriikides suuremate rahvusvaheliste eesm?rkide saavutamiseks. Kogenud ja halastamatu Prantsusmaa ministrite kaader n?gi oma v?imalust ja tegutses otsustavalt. Prantsuse kuningriik alustas protsessi endale uue juhtimisviisi loomisest. Feodaals?steemis oli v?im personaalne; valitsemine kajastas monarhi tahet, kuid seda piiras ka traditsioon, kitsendades v?imalusi, mis olid k?ttesaadavad riigi siseriiklikuks v?i rahvusvaheliseks tegevuseks. Prantsusmaa peaminister aastatel 1624–1642 Armand Jean du Plessis, kardinal de Richelieu, oli esimene riigimees, kes need piirangud ?letas.

?ukonnaintriigides vilunud kirikumehena oli Richelieu religioossete murrangute ja kindlakskujunenud struktuuride lagunemise ajaj?rguks valmis. V?ikese aadlisuguv?sa kolmest pojast noorimana oli ta alustanud s?jav?elist karj??ri, kuid p?rast venna ootamatut lahkumist Lu?oni piiskopi ametist, mida peeti perekonna s?nnip?raseks privileegiks, l?litus ?mber teoloogiale. P?rimuse j?rgi l?petas Richelieu oma teoloogia?pingud nii kiiresti, et oli kirikuametisse nimetamiseks alla n?utud vanuse alampiiri; ta k?rvaldas selle takistuse, reisides Rooma ja valetades paavstile isiklikult oma vanuse kohta. Volitused saanud, segas ta end Prantsuse ?ukonna sisepoliitikasse, saades esmalt kuninganna Marie de’ Medici l?hedaseks abiliseks ja seej?rel viimase peamise poliitilise rivaali, tema alaealise poja kuningas Louis XIII usalduslikuks n?uandjaks. M?lemad ilmutasid Richelieu vastu k?ll suurt umbusaldust, kuid piinatuna sisemistest vastuoludest Prantsusmaa protestantlike hugenottidega, ei suutnud nad loobuda tema poliitilisest ja administratiivsest geeniusest. Noore vaimuliku vahendajaroll nende v?itlevate kuningaperekonna liikmete vahel t?i talle soovituse Rooma kardinalim?tsi saamiseks; saanud selle, sai temast (kuninga) riigin?ukogu m?jukaim liige. J??nud sellesse rolli ligi kaheks aastak?mneks, sai punane eminents10 (nii nimetati teda voogava punase kardinalir?? t?ttu) Prantsusmaa peaministriks, troonitaguseks v?imuks ja suurvaimuks, kes l?i uue tsentraliseeritud riigivalitsemiskunsti ja v?lispoliitika kontseptsiooni, mis p?hines j?udude tasakaalul.

Sel ajal, kui Richelieu juhtis oma riigi poliitikat, levisid Machiavelli traktaadid riigivalitsemisest.11 Ei ole teada, kas Richelieu oli nende j?upoliitiliste tekstidega tuttav. Kuid kindlasti rakendas ta nende keskseid p?him?tteid. Richelieu arendas v?lja rahvusvahelise korra radikaalse k?sitluse. Tema idee oli, et riik on abstraktne ja kestev olem, mis eksisteerib omaenda ?iguse alusel. Selle n?udeid ei m??ranud valitseja isik, perekonna huvid ega religiooni universaalsed n?udmised. Selle juhtt?heks olid rahvuslikud huvid, mis j?rgisid kalkuleeritavaid p?him?tteid ja mis hiljem said tuntuks kui raison d’?tat. Seega pidi riik olema rahvusvaheliste suhete p?hi?ksus.

Richelieu valitses arenevat riiki kui k?rgpoliitika instrumenti. Ta koondas v?imu Pariisi, kutsus ellu nn intendandid ehk kutselised riigiametnikud, et viia valitsuse v?im igasse kuningriigi piirkonda, muutis maksukogumise t?husaks ja esitas otsustava v?ljakutse vana aadli traditsioonilisele kohalikule v?imule. Kuningas kasutas j?tkuvalt kuningav?imu kui suver??nse riigi s?mbolit ja rahvuslike huvide v?ljendust.

Richelieu n?gi Kesk-Euroopa ebastabiilsuses mitte ?leskutset relvile, et kaitsta kirikut, vaid vahendit, et piirata keiserlike Habsburgide ?lemv?imu. Kuigi Prantsusmaa kuningat on nimetatud rex catholicissimus’eks ehk k?ige katoliiklikumaks kuningaks, siis 16. sajandil hakkas Prantsusmaa – algul t?helepandamatult, siis avalikult – toetama protestantlikku koalitsiooni (Rootsi, Preisimaa ja P?hja-Saksamaa v?rstiriigid) riiklike huvide k?lma kalkulatsiooni alusel.

N?rdinud kaebuste peale, et kardinalina on tal kohustused k?ikse ja igavese katoliku kiriku ees – mis eeldaks koondumist P?hja- ja Kesk-Euroopa m?ssumeelsete protestantlike v?rstide vastu –, viitas Richelieu oma kohustustele ajaliku ja haavatava poliitilise ?ksuse ministrina.12 Lunastus v?ib olla tema isiklik eesm?rk, kuid riigimehena on ta vastutav poliitilise olemi eest, millel ei ole igavest hinge, mida lunastada. „Inimene on surematu, tema p??ste on igavikus,” ?tles ta. „Riigil puudub surematus, tema p??ste on kas n??d v?i mitte kunagi.”

Kesk-Euroopa killustatust pidas Richelieu poliitiliseks ja s?jaliseks vajaduseks.13 P?hiline oht Prantsusmaale oli strateegiline, mitte metaf??siline v?i usuline: ?hinenud Kesk-Euroopa oleks v?imeline domineerima ?lej??nud Euroopa ?le. Seega oli Prantsusmaa riiklikes huvides ?ra hoida Kesk-Euroopa konsolideerumine: „Kui [protestantlik] leer on t?ielikult h?vitatud, langeb Austria poliitilise huvi p?hiraskus Prantsusmaale.” Toetades mitmeid v?ikseid riike Kesk-Euroopas ja n?rgestades Habsburge, saavutas Prantsusmaa oma strateegilise eesm?rgi.

Richelieu mudel pidas vastu suurtele murrangutele. Tervelt kaheks ja pooleks sajandiks – Richelieu v?imulesaamisest 1624. aastal kuni Saksa keisririigi v?ljakuulutamiseni Bismarcki eestv?ttel 1871. aastal – j?i eesm?rk hoida Kesk-Euroopa (enam-v?hem t?nap?evane Saksamaa, Austria ja P?hja-Itaalia territoorium) jagatuna suunavaks p?him?tteks Prantsusmaa v?lispoliitikas. Senikaua, kuni see kontseptsioon oli Euroopa korra olemuseks, oli Prantsusmaal Mandri-Euroopas juhtpositsioon. Kui see kokku varises, langes kokku ka Prantsusmaa valitsev roll.

Richelieu karj??rist tuleneb kolm j?reldust. Esiteks, eduka v?lispoliitika asendamatu element on pikaajaline strateegiline kontseptsioon, mis p?hineb k?igi m?jutegurite hoolikal anal??sil. Teiseks, riigimees peab destilleerima selle visiooni, anal??sides ja vormides suurt hulka mitmet?henduslikke, sageli konfliktseid surveid ?htses ja sihip?rases suunas. Ta peab teadma, kuhu see strateegia v?lja viib ja milleks. Ja kolmandaks, ta peab tegutsema v?imalikkuse piiril, ?letades l?he oma ?hiskonna kogemuse ja p?rgimuste vahel. Kuna tuntu kordamine toob kaasa stagnatsiooni, l?heb vaja ?ksjagu julgust.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.