Vestfaali rahu

Meie ajal on Vestfaali rahu omandanud erilise k?laj?u kui alusepanija uuele rahvusvahelise korra kontseptsioonile, mis on levinud ?le maailma. Saadikute kohtumine, et selle ?le l?bi r??kida, oli tol ajal keskendatud rohkem protokolli ja staatuse k?simustele.

Selleks ajaks, kui P?ha Rooma keisririigi ja selle kahe peamise vastase Prantsusmaa ja Rootsi esindajad leppisid p?him?tteliselt kokku pidada rahukonverents, oli konflikt kestnud kaksk?mmend kolm aastat. J?rgnes veel kaks aastat v?itlust, enne kui delegatsioonid kohtusid; vahepeal man??verdas kumbki pool, et tugevdada oma liite ja sisemisi toetajaid.

Erinevalt teistest m?rgilistest lepingutest, sellistest nagu Viini kongress aastatel 1814–1815 v?i Versailles’ leping 1919. aastal, ei s?ndinud Vestfaali rahu ?he konverentsi tulemusel ning selle korraldus ei olnud selline, mida tavaliselt seostatakse riigimeeste kogunemisega, kes kaaluvad maailmakorra transtsendentseid k?simusi. Peegeldades osav?tjate mitmekesisust s?jas, mis oli m?llanud Hispaaniast Rootsini, s?ndis rahu mitme eraldi lepinguga, mis s?lmiti kahes Vestfaali linnas. Katoliiklikud riigid, sealhulgas 178 eri osalejat erinevatest riikidest, mis moodustasid P?ha Rooma keisririigi, kogunesid katoliiklikus linnas M?nsteris. Protestantlike riikide esindajad kogunesid luterlikus ja katoliiklikus segalinnas Osnabr?ckis umbes poolesaja kilomeetri kaugusel. 235 ametlikku saadikut ja nende saatjaskond asus elama suvalistesse ruumidesse, mis nad olid suutnud leida kahes v?ikeses linnas, millest kumbagi ei olnud kunagi peetud sobivaks suurejoonelise ?rituse jaoks, r??kimata k?igi Euroopa riikide kongressist.14 Nii oli ?veitsi saadik „majutatud villakuduja kaupluse kohal ruumis, mis haises vorsti ja kala?li j?rele”, samal ajal kui Baieri delegatsioon suutis hankida 18 voodit oma 29 liikme jaoks. Ilma konverentsi ametliku juhi v?i vahemeheta ja ilma t?iskogu istungiteta kohtusid esindajad ad hoc alusel ja s?itsid kahe linna vahelisse neutraalsesse tsooni, et koosk?lastada seisukohti, kohtudes mitteametlikult tee peale j??vates linnades. M?ni suurriik paigutas oma esindajad m?lemasse linna. Mitmel pool Euroopas j?tkus v?itlus kogu l?bir??kimiste aja ja muutlik s?ja?nn m?jutas l?bir??kimiste k?iku.

Enamik esindajaid oli kohale tulnud ?limalt praktiliste juhistega, mis p?hinesid strateegilistel huvidel.15 Kuigi nad kasutasid peaaegu identseid k?rgelennulisi fraase, kuulutades kristlikule maailmale rahu saavutamisest, oli voolanud liiga palju verd, et ette kujutada selle suurejoonelise eesm?rgi saavutamist ?petusliku v?i poliitilise ?htsuse kaudu. Peeti iseenesestm?istetavaks, et rahu tuleb saavutada, kui ?ldse, l?bi rivaalitsemise tasakaalustamise.

Vestfaali rahuleping, mis s?ndis nende keerukate arutelude tulemusel, on ilmselt k?ige sagedamini tsiteeritud diplomaatiline dokument Euroopa ajaloos, kuigi tegelikult ei ole ?htegi konkreetset lepingut, mis kehastaks selle tingimusi. Samuti ei kohtunud delegaadid kunagi ?hel t?iskogu istungil, et seda vastu v?tta. Rahu oli tegelikult kolme t?iendava eraldi kokkuleppe summa, mis allkirjastati eri aegadel eri linnades. 1648. aasta jaanuaris tunnustas Hispaania M?nsteri rahuga Hollandi vabariigi iseseisvust, l?petades kaheksa aastak?mmet kestnud Hollandi iseseisvuss?ja, mis oli kulgenud samal ajal Kolmek?mneaastase s?jaga. 1648. aasta oktoobris allkirjastasid eraldi v?imur?hmitused M?nsteri lepingu ja Osnabr?cki lepingu, mille tingimused peegeldasid teineteist ja sisaldasid peamisi s?tteid vastastikuste viidetena.

M?lemad peamised mitmepoolsed lepingud kuulutasid oma kavatsust kui „kristlikku, universaalset, alatist, t?elist ja siirast rahu ja s?prust” „Jumala auks ja kristliku maailma julgeolekuks”.16 Kehtivad tingimused ei erinenud oluliselt selle perioodi teistest dokumentidest. Kuid mehhanismid, mille kaudu nendeni pidi j?utama, olid pretsedenditud. S?da oli purustanud pretensioonid universaalsusele v?i konfessionaalsele solidaarsusele. Alanud katoliiklaste v?itlusena protestantide vastu, oli see – eriti p?rast Prantsusmaa s?ttaastumist katoliikliku P?ha Rooma keisririigi vastu – muutunud k?ikidele avatud vahelduvateks ja vastuolulisteks liitudeks. Paljuski, nagu meie aja L?his-Ida tulekahjude puhul, tekkisid usuvoolude liitumised solidaarsuse ja motiveerituse jaoks lahingus, kuid heideti sama tihti k?rvale, ?le trumbatuna geopoliitiliste huvide kokkup?rgete v?i lihtsalt v?ljapaistvate isikute ambitsioonide poolt. Iga osaline oli s?ja ajal mingil perioodil olnud h?ljatud oma „loomulikest” liitlastest; keegi ei allkirjastanud dokumente muidu, kui uskudes, et ta edendab sellega omaenda huve ja m?jukust.

Paradoksaalsel kombel lubas see ?ldine kurnatus ja k??nilisus osalejatel muuta praktilised abin?ud k?nealuse s?ja l?petamiseks maailmakorra ?ldm?isteks.17 K?mnete lahingus karastunud osaliste kohtumisel raskelt v?idetud eeliste kindlustamiseks j?eti vanad hierarhilise aupaklikkuse vormid vaikselt k?rvale. Oli rajatud suver??nsete riikide loomup?rane v?rdsus, mis ei s?ltunud nende v?imsusest v?i riigis?steemist. ?sja esile kerkinud riikidele, nagu Rootsi kuningriik ja Hollandi vabariik, tagati protokolliline kohtlemine, mis oli v?rdne kindlaks kujunenud suurriikide, nagu Prantsusmaa ja Austria omaga. K?iki kuningaid nimetati „majesteediks” ja k?iki saadikuid „ekstsellentsiks”. Seda uut kontseptsiooni arendati nii kaugele, et delegatsioonid, kes n?udsid absoluutset v?rdsust, t??tasid v?lja l?bir??kimiste ruumi eraldi ustest sisenemise protseduuri, mis n?udis paljude sissep??sude ehitamist, et j?uda oma kohale v?rdse kiirusega, nii et keegi ei kannataks h?bistava teiste j?rele ootamise t?ttu.

Vestfaali rahu sai p??rdepunktiks rahvaste ajaloos, sest alused, mis see paika pani, olid samav?rd lihtsad, kui nad olid radikaalsed. Euroopa korra ehituskiviks kinnitati riik, mitte impeerium, d?nastia v?i konfessioon. Kinnistus riigi suver??nsuse m?iste. Tagati k?ikide allakirjutanute ?igus valida ilma sekkumiseta oma siseriiklik struktuur ja religioosne orientatsioon, samas kui uued klauslid tagasid, et protestandid v?ivad rahus oma usku praktiseerida, olles vabad sunniviisilise usuvahetuse v?ljavaatest.18 Lisaks hetke vahetutele n?udmistele olid kujunemas „rahvusvaheliste suhete” s?steemi p?him?tted, mis olid esile kutsutud ?hisest soovist ?ra hoida „totaalse s?ja” kordumine Euroopas. Diplomaatiliste vahetuste eesm?rk, sealhulgas alaliste esindajate paigutamine teiste riikide pealinnadesse (praktika, mida enne seda oli ?ldiselt j?rginud ainult Venezia), oli reguleerida suhteid ja edendada rahu. Osalised n?gid tulevasi konverentse ja konsultatsioone Vestfaali mudeli j?rgi foorumitena vaidluste lahendamiseks, enne kui need viivad konfliktini. Rahvusvahelist ?igust, mille t??tasid s?ja ajal v?lja reisivad ?petlased-n?uandjad, nagu Hugo Grotius (de Groot), k?sitleti kokkulepitud doktriini harmooniat arendava laiendina ?hes Vestfaali lepingutega selle keskmes.

Selle s?steemi geniaalsus ja p?hjus, miks see levis ?le maailma, seisnes selles, et tema s?tted olid protseduurilised, mitte sisulised. Kui riik aktsepteeris neid p?hin?udeid, tunnistati ta rahvusvahelise kogukonna liikmeks ning ta v?is s?ilitada oma kultuuri, poliitika, religiooni ja sisepoliitika, olles kaitstud rahvusvahelise s?steemi poolt v?lise sekkumise vastu. Keiserliku v?i usulise ?htsuse ideaal – Euroopa ja enamiku teiste piirkondade ajalooliste kordade toimimise p?him?te – eeldas, et teoreetiliselt v?is ainult ?ks v?imukeskus olla t?iesti seaduslik. Vestfaali kontseptsioon v?ttis oma l?htepunktiks paljususe ning juhtis erinevate ?hiskondade mitmekesisuse, millest iga?ht aktsepteeriti kui reaalsust, ?hisele korraotsingule. 20. sajandi keskpaigaks kehtis see rahvusvaheline s?steem k?ikidel kontinentidel; see on j??nud tellinguks rahvusvahelisele korrale, nagu see n??d eksisteerib.

Vestfaali rahu ei kehtestanud konkreetset liitude korraldust v?i p?sivat Euroopa poliitilist struktuuri. Koos universaalse kiriku kui ?lima legitiimsuse allika kadumisega ja P?ha Rooma keisri v?imu n?rgenemisega muutus Euroopa korra kontseptsiooniks j?udude tasakaal, mis definitsiooni j?rgi h?lmab ideoloogilist neutraalsust ja kohanemist muutuvate oludega. 19. sajandi Briti riigimees lord Palmerston v?ljendas selle alusp?him?tet j?rgmiselt: „Meil ei ole igavesi liitlasi ja meil ei ole alalisi vaenlasi.

Meie huvid on igavesed ja alatised ja meie kohus on neid huve j?rgida.”19 Kui tal paluti nimetatud huvisid ametliku v?lispoliitika kujul t?psemalt m??ratleda, siis tunnistas Briti v?imu paljukiidetud valvur: „Kui inimesed k?sivad minult … mida nimetatakse poliitikaks, siis ainus vastus on, et me p??ame iga kord teha seda, mis tundub parim, muutes meie riigi huvid oma peamiseks juhtm?tteks.”20 (Muidugi, see petlikult lihtne p?him?te t??tas Suurbritannia puhul osalt seep?rast, et selle valitsev klass oli kasvatatud ?hises, peaaegu intuitiivses ?ratundmises selle kohta, mis riigi kestvad huvid on.)

T?nap?eval on neid Vestfaali arusaamu sageli halvustatud kui k??nilist v?imuga manipuleerimise s?steemi, mis on ?ksk?ikne moraalsete n?udmiste suhtes. Kuid Vestfaali rahuga loodud struktuur esindas esimest katset institutsionaliseerida rahvusvahelist korda kokkulepitud reeglite ja piirangute alusel ning v?tta selle aluseks pigem v?imude paljusus kui ?he riigi domineerimine. M?isted raison d’?tat ja „riiklikud huvid” ilmusid esimest korda, esindades mitte v?imu ?lendamist, vaid katset ratsionaliseerida ja piirata selle kasutamist. S?jav?ed olid p?lvkondade viisi marssinud l?bi Euroopa universaalsete (ja vastuoluliste) moraalsete n?udmiste lipu all; prohvetid ja vallutajad olid vallandanud laastava s?ja, kannustatuna isiklikest, d?nastilistest, imperiaalsetest ja usulistest ambitsioonidest. Teoreetiliselt loogiline ja ennustatav riiklike huvide haakumine pidi jagu saama korralagedusest, mis avaldus igas Euroopa nurgas. Piiratud s?jad kalkuleeritavate k?simuste ?le asendasid v?itlevate universalismide ajastu koos selle sunniviisiliste v?ljaheitmiste ja p??ramistega ning ?le?ldise s?jaga, mis h?vitas tsiviilelanikke.

Kogu oma ebaselguse juures peeti j?udude tasakaalu paremaks kui kurnavaid usus?du. Ent kuidas pidi j?udude tasakaal saavutatama? Teoreetiliselt p?hines see reaalsusel; seega oleks iga selles osaleja pidanud n?gema seda ?htmoodi. Kuid iga ?hiskonna arusaamu m?jutavad tema sisemine struktuur, kultuur ja ajalugu ning ?le?ldine t?siasi, et v?imu elemendid – kui tahes objektiivsed – on pidevas muutumises. Seega vajab j?udude tasakaal aeg-ajalt taaskalibreerimist. Ta toodab s?du, mille ulatust ta samal ajal piirab.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.